Kunagi möödunud sajandi seitsmekümnendate alguses, kui õppisin TPI-s, siis oli meil autokateedris üks mittekoosseisuline õppejõud, nime kahjuks ei meenu ja ega õppeaine nimetus ka ei meenu... ja see polegi oluline.
Lugu oli selline, et istume kogu grupiga auditooriumis ja ootame õpetajat. Aga mida pole, seda pole. Meil oli kateedril eraldi väike hoone Koplis ja selle esimesel korrusel oli õppegaraaž. Kolistasime siis poistekambaga trepist alla... ja seal ta oli. Punane Moskvitš oli tungrauaga üles tõstetud, ratas alt ära ja nägime, et piduriklotsid olid nii kulunud, et silindrid olid välja jooksnud. Remont käis siis niimoodi, et keevitati klotsi otstesse pikendused, et saaks sõitu jätkata!
Selle pildi nägemine oli muidugi ka juba päris õpetlik, aga õpetaja jutt, mida ta selle juures rääkis, oli palju õpetlikum, tänapäevani meeles:
„Teate poisid, pidage meeles, et kui hakkate autot remontima, siis iga väike remont lõpeb kapitaalremondiga!“
See jutt tuli mulle meelde, kui hakkasin oma autole ilusamat summuti otsa külge sobitama. Lugu oli nii, et auto summuti töötas päris OK! Vähe imelik oli see, et väikestel ja keskmistel pööretel oli hääl päris vaikne, rahulik. Kui aga kiirendada, gaasilapats põhja vajutada, siis tuli sellist, päris nagu võidusõiduauto või rallika häält. Alguses see mind natuke häiris, uurisin, et kas summuti juures on ikka kõik terve ja omal kohal? Tundus et on... Uurisin ka internetist ja siis ühest kohast lugesin, et nii peabki olema, see ju väike sportauto! Edasi oli kirjutatud, et summuti pütt on otseläbipääsuga. Kui ühest otsast vaatad, siis paistab valgus läbi. Mingit keerdkäiku väljalaskegaasidele ei ole. Ja see pidigi olema selle eesmärgiga tehtud, at auto ikka häält ka teeks! OK, kui nii, siis las olla.
Aga nüüd, kui ostsin poest ühe roostevaba otsa, mida summuti torule peale tõmmata, oli vaja toru otsa natuke kokku lüüa, Tundus et nii oleks otstarbekam ja roostevaba ots seisaks paremini oma ettenähtud kohal. See töö ei tahtnud aga hästi õnnestuda, kuna tagumine kaitseraud jäi ette. Mõtlen siis nii, et võtan tagumise toru maha, nii parem tööd teha ja tulemus tuleb ka ilusam.
See oli algus... Asi lõppes sellega, et tuli kogu summutikomplekt maha võtta. Belgiast tuli uus leegitoru tihend, tikkpoldid ja vaskmutrid tellida, siit-sealt asju parandada, uued kinnitused teha, osa klambreid sain kohalikust poest, siis kogu komplekt värvida ja alla panna.
Oligi roostevaba summutiotsa paigaldamine tehtud, nagu niuhti! Aega kulus ainult kaks ... kolm nädalat.
Paar pilti ka: remonditud summutikomplekt, kinnitused ja lõpuks summuti juba auto all.
Summuti
-
Autorestauraator
- VVK liige
- Postitusi: 3047
- Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
- Asukoht: Tallinn, Merivälja
- Kontakt:
Summuti
- Manused
-
- Remonditud osad.1.jpg (435.45 KiB) Vaadatud 12 korda
-
- Kinnitused.2.jpg (530.94 KiB) Vaadatud 12 korda
-
- Sumps auto all...3.jpg (395.04 KiB) Vaadatud 12 korda