Tegemist on lennukitööstuses kasutatavate abivahenditega needitavate detailide kinnitamiseks montaa¸i ajaks (teatavasti kõikide lennukite kered on needitud). Tööpõhimõte on väga lihtne: puuritakse neediauk ja spetstangidega paigaldatakse (või võetakse välja) kinniti, mis sisemise vedru jõul veab liidetavad detailid päris korraliku jõuga kokku. Tuntakse ka nimega cleko või clekoloc.wax kirjutas:Seleta lähemalt, millega tegu? Varahommikuse unise peaga ei saa tööpõhimõttele pihtamart kirjutas:Peale klambrite ja lukustatavate tangide veel ühed kasulikud kinnitusvahendid detailide sobitamiseks ja sättimiseks
http://img600.imageshack.us/img600/2444/clekoloc.jpg
Küsimused...
-
- VVK liige
- Postitusi: 3027
- Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
- Asukoht: Tallinn, Merivälja
- Kontakt:
Ilma auku puurimata saab plekke fikseerida magnetiga. See ei ole küll minu meelest parim fiksaator, kuna pleki kuumenemisel kipub plekkidele vahe sisse tulema, aga vahel on jälla päris OK!wax kirjutas:Nojah, sisuliselt teeb sama töö ära ka polt+mutter. Lootsin midagi innovatiivsemat ja ilma auku puurimata
Mul ei ole endal häid magneteid, aga tööriistapoes on need täitsa olemas. Valts ostis ühe, sellega sai ka täisnurga all fikseerida. Kui ta loeb, ehk teeb oma magnetist pildi!
Mina olen kasutanud päris palju 4 mm metallikruvisid (tegel. polte). Olen kõigepealt puurinud 3,2-se augu mõlemast plekist läbi. Siis pealmisele 4 mm-se ja siis keermestanud masinkeermepuuriga drelli otsas. Fikseerib hästi ja pärast on kerge aukusid kinni keevitada.
See on tõhus sellises kohas, kus muude vahenditega fikseerimine raske keeruka kuju tõttu.
Vaatasin projektide lehel ringi ja avastasin, et Autorestauraatori vanad teemad, mis on lingitud unicwebi lehelt on, on sealses keskonnast kadunud. Seega küsiks, kas Hr Autorestauraatoril on plaanis need siia uuesti üles panna ja üldisemalt : kas on ka teada, mis nendest projektidest tänaseks päevaks saanud on.
-
- VVK liige
- Postitusi: 3027
- Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
- Asukoht: Tallinn, Merivälja
- Kontakt:
Projektide osa on unicwebist kadunud, jah. Eesti Antiikautode Galerii juba kolis Vanatehnikasse ringi, Virtuaalne Vanatehnikamuuseum kolib ilmselt lähiajal. Need asjad, mis seal üleval on, enam ei uuene.sugraM kirjutas:Vaatasin projektide lehel ringi ja avastasin, et Autorestauraatori vanad teemad, mis on lingitud unicwebi lehelt on, on sealses keskonnast kadunud. Seega küsiks, kas Hr Autorestauraatoril on plaanis need siia uuesti üles panna ja üldisemalt : kas on ka teada, mis nendest projektidest tänaseks päevaks saanud on.
Projektikirjelduste uuesti üles-sättimise kohta ei julge lubadusi anda. See on päris suu töö, aga kes teab....
Enamus autosid, millede kered on siin tehtud, on omanike garaazhides, ootavad oma aega. Auto lõplik komplekteerimine on ikka päris suur ja kulukas ettevõtmine. Loodan, et kunagi nad ikka valmis saavad.
Mõned on ikka kasutuses ka. Üks juba koguni "läbi sõidetud" ja üsna nutuse väljanägemisega...
Mõtlesin,et kas teha eraldi teema aga kuna vaevalt tuleb meeletu tulv vastuseid siis saab selle küsimuse ka siin teemas ära küsida.
Nimelt olen ma tähele pannud,et väga paljud vanad autod on tehtud/kasutatud punast krunti alus värvina(red oxyde primer) ning neile peale värvitud kattevärv paistab teistmoodi tooniga, kui näiteks moodsa epokrundi puhul. Kuna ilmselt punane krunt paistab kattevärvi alt läbi, siis mõjutab see ehk ka kattevärvi intensiivsust/tooni. Samas eks see ole ka selline subjektiivne hinnang, kuna igal inimesel on tihti värvide tajumine ja nende mõistmine vägagi erinev siis vaidlema pole siinkohal mõtet hakata.
Olles uurinud erinevaid autosid,millel on tehase konditsioonis värv veel peal olnud siis punase krundi puhul on olnud kattevärv ka paksem.
Teine asi,miks vanasti punast krunti ka palju kasutati oli just punase värvi pigmendi puuduse kompenseerimiseks. Vähemalt vanade ameerika autode puhul, punase pigmendi segamine ja tegemine varasemal ajal oli keerulisem kui tänapäeva. Seega punane krunt justkui andis selle intensiivsuse värvile juurde.
Tänapäeval on ka vist punast krunti saada autole alusvärviks(ma ei mõtle ainult seda Läti toodangut ja happekrunte) aga seda kasutatakse võrdlemisi vähe.
Mida arvavad automaalerid ja teised eksperdid sellest?
Nimelt olen ma tähele pannud,et väga paljud vanad autod on tehtud/kasutatud punast krunti alus värvina(red oxyde primer) ning neile peale värvitud kattevärv paistab teistmoodi tooniga, kui näiteks moodsa epokrundi puhul. Kuna ilmselt punane krunt paistab kattevärvi alt läbi, siis mõjutab see ehk ka kattevärvi intensiivsust/tooni. Samas eks see ole ka selline subjektiivne hinnang, kuna igal inimesel on tihti värvide tajumine ja nende mõistmine vägagi erinev siis vaidlema pole siinkohal mõtet hakata.
Olles uurinud erinevaid autosid,millel on tehase konditsioonis värv veel peal olnud siis punase krundi puhul on olnud kattevärv ka paksem.
Teine asi,miks vanasti punast krunti ka palju kasutati oli just punase värvi pigmendi puuduse kompenseerimiseks. Vähemalt vanade ameerika autode puhul, punase pigmendi segamine ja tegemine varasemal ajal oli keerulisem kui tänapäeva. Seega punane krunt justkui andis selle intensiivsuse värvile juurde.
Tänapäeval on ka vist punast krunti saada autole alusvärviks(ma ei mõtle ainult seda Läti toodangut ja happekrunte) aga seda kasutatakse võrdlemisi vähe.
Mida arvavad automaalerid ja teised eksperdid sellest?
-
- VVK liige
- Postitusi: 3027
- Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
- Asukoht: Tallinn, Merivälja
- Kontakt:
Ei tea midagi kindlalt väita, aga ütlen oma arvamuse.
Punast krunti kasutati tõesti palju ja ma arvan, et selle põhjus oli see, et tooraineks oli raud-oksiid. See on tumepunast-pruunikat värvi.
Tänapäeval on suures osas tegemist sünteetiliste vaikude baasil toodetud kruntide-värvidega ja seega teised võimalused. Aga kasutatakse ka samasugust punakaspruuni.
Punasel värvil on omnadus päikesevalguse käes pleekuda, punane "sureb" seest ära. Värvi toon muutub. Kui alusvärviks või krundiks on punane krunt, võib see pleekumise effekti vähendada küll.
Punast krunti kasutati tõesti palju ja ma arvan, et selle põhjus oli see, et tooraineks oli raud-oksiid. See on tumepunast-pruunikat värvi.
Tänapäeval on suures osas tegemist sünteetiliste vaikude baasil toodetud kruntide-värvidega ja seega teised võimalused. Aga kasutatakse ka samasugust punakaspruuni.
Punasel värvil on omnadus päikesevalguse käes pleekuda, punane "sureb" seest ära. Värvi toon muutub. Kui alusvärviks või krundiks on punane krunt, võib see pleekumise effekti vähendada küll.
Tere,
hakkasin poest ostma kattevärvi, mida siis krundile peale lasta. Olen küll majas remonti teinud, aga metallpindade värvimisest erilisi teadmisi ei oma. Probleem selles, et valik on ju poes suur. Pakutakse näiteks värvi 3 ühes (emailvärv otse roostele) jne. Samas kas sellist värvi on mõtet osta? On ju plekk juba puhastatud ja krunditud. Selleks, et mitte puusse panna , vaja nõuannet. Äkki "automaaler" või keegi veel soovitaks mingit kindlat värvi ja tootjat.
Tännud
hakkasin poest ostma kattevärvi, mida siis krundile peale lasta. Olen küll majas remonti teinud, aga metallpindade värvimisest erilisi teadmisi ei oma. Probleem selles, et valik on ju poes suur. Pakutakse näiteks värvi 3 ühes (emailvärv otse roostele) jne. Samas kas sellist värvi on mõtet osta? On ju plekk juba puhastatud ja krunditud. Selleks, et mitte puusse panna , vaja nõuannet. Äkki "automaaler" või keegi veel soovitaks mingit kindlat värvi ja tootjat.
Tännud
Jaak Alesma (alopex)
projekt BMW-340
projekt BMW-340
-
- VVK liige
- Postitusi: 127
- Liitunud: 03 Aprill N, 2008 00:00
- Asukoht: Tartu
- Kontakt: