Siin käib juba süütemomendi esialgne seadmine. Alumiiniumvinklist ja -klotsist kiire rakis ja tuld!





Aku sai ka raami vahele.

Lõpetuseks üks ilupilt. Eelmise aasta (2020) viimastel kuudel sai esimesed käivitusedki tehtud. Algul oli igasuguseid probleeme karburaatoritega ning vasest silindrikaane tihendid ei tahtnud kuidagi ilma põletamata pidada.

Käivitushoova käik on ikka vanadel emmilistel naeruväärselt väike. Alati on käivitamisel tunne, et natuke kõvem löök oleks edukamalt mootori käivitanud.



Õhukulumõõturiga sai veel enam-vähem karburaatorid sünkrooni ka pandud ning lugematul hulgal proovikäivitusi tehtud. Nüüd tahaks juba kevadet ja ka sõitu proovida, kuigi palju pisiasju on veel lõpetamata

Jätkame sealt kus pooleli jäi. Mõnda aega hiljem ehk jaanuaris 2021 nägi seis välja selline.

2021. aastal teiste projektide tõttu väga palju aega K-750-ga tegelemiseks ei jäänud. Peamisel tegelesin pisiprobleemide ja muude lastehaiguste ravimisega. Mootori poole pealt oli nii, et käivitus küllaltki kehvasti ja käik polnud päris puhas, aga panin selle värske mootori süüks.

2022 suvel maadlesin huvitava probleemiga - kardaan liiga lühike ehk veokahvel ulatus liidalt napilt veomuhvi. Sai mõõdetud erinevad kardaane, erinevatel isenditel ja kõik olid eranditult samas mõõdus. Kahtlusaluseks jäi tehasest liialt pikana sündinud tagakiige, mille soetasin kui uue tehaseosa. Probleemi leevenduseks sai treitud sinna roostevabast terasest vahepuks, mis positsioneeris kahvli muhvile ligemale.

2022 augutiks olin juba jõudnud terve rea "kvaliteetseid" kummidetaile välja vahetada, sh istmed. Üldjoontes sõitsin kokku 60 km, tehes seejuures erinevaid seadistusi nii karburaatoritele kui ka süütele. Hooaja lõpus hakkasin juba rahule jääma ja pärast viimast karburaatorite sünkroniseerimist ja segu seadmist käis mootor oluliselt paremini. Läksin siis pikemale tiirule ja kuskil 16. km paiku hakkas nagu mootor "pooma". Lahutasin kiirelt siduri, andsin korra gaasi ja lasin mootoril tühikäigule minna. Ja nagu kiuste kostis paremast silindrist huvitavat kolinat. Sõitsin rahulikult koju tagasi, võtsin silindripea maha ja nentisin fakti, et jah, jooksis kinni. Peale seda kadus motivatsioon ja jätsin tsikli katte alla seisma...

Kerime nüüd aega edasi aastasse 2025. Uute kolbide, silindrite, karburaatoritega ja tasapinnaliste silindripeadega koostatud mootor kenasti aiste vahel ja valmis proovikäivitusteks.

Käib ja ei käi, käivitub kehvasti ning sureb mingil hetkel välja. Proovisin igasuguseid karburaatorite seadistusi, düüse, keerasin süüdet siia ja sinna. Kontrollisin sädet ja pingelange jms. Kuna tahaks ikkagi vanatehnikaüritustel ka käia, siis suunasin oma ajalise ressursi sõitvatele mootorratastele ja nii mul jällegi kadus motivatsioon selle K-750-ga tegeleda.

Siis saabus käesolev ehk 2026. aasta. Võtsin endale eesmärgi ikkagi sel aastal projekt ära lõpetada. Ajaga jällegi hoojal väga tuuga. Konsulteerisin Easthighway'ga ja otsustasin tsikli nende kätte toimetada, et saaks jaole, miks nii kehvasti käib ja teinekord ka ei käi

Diagnoosi panekuga läks ikkagi natuke ka aega - see uhke Saksa NE (vms firma) süüde osutus vigaseks. Külmalt oli sädet, aga süütemoment paigast, soojenedes lahkus säde hoopiski. No selge, otsime siis uue ja hea süüte. Mida aga selgus, et polegi enam nii lihtne teha. NE on ammu lõpetanud, tõenäoliselt suure hulga praaksüüdete tõttu, millesse minu omagi kuulus. Powerdynamo/VAPE ka enam midagi ei tee, teistest suurematest ja väiksematest tegijatest rääkimata. Ukraina Sovek ei vääri siin isegi mainimist oma legendaarse "töökindlusega". Ainuke, mis vähegi lootusandev oli, oli Elektronik Sachse MHP pakutav. Tagasisidet internetist kahjuks selle kohta ei leinud ridagi. Võtsin siis ikkagi riski ja tellisin ühe komplekti prooviks ära. Lisaks muudele toredatele omadustele reklaamiti ka, et sel süütel on kolm valitavat süütekõverat (karakteristikut).

Pikalt rohkem ei seletaks, aga nii kui uus süüde peale sai, käivitus ning käis mootor väga ilusti. Eks 0-kraadine süütenurk käivitusel andis ka oma teatava võlu. Loomulikult kulus siin aega veel karburaatorite timmimisele ja muudele pisitöödele. Aga tsikkel sai kokku ja sõiduvõimeliseks. Nüüd jäi veel lõplik komplekteerimine ja korviga paaritamine.

Mis selle uue süüte hinnamoment siis lõpuks tuli?

Aspelund kirjutas: ↑30 September K, 2026 09:41 Mis selle uue süüte hinnamoment siis lõpuks tuli?

Inflatsiooni arvesse võttes suht sama, mis eelmisel "supersüütel" - 261,35 €. Läänes valmistatud süüdetest ainukene mõistlik pakkumine, eBays pakutakse ka mõningaid neljakohaliste summade eest.

Tutvumiseks butiik, millest süüde sai soetatud:https://www.elektronik-sachse.de/shopsystem-3/de/