Aku sai ka raami vahele.
11. Koostamine
Re: 11. Koostamine
Siin käib juba süütemomendi esialgne seadmine. Alumiiniumvinklist ja -klotsist kiire rakis ja tuld!
Aku sai ka raami vahele.
Aku sai ka raami vahele.
Re: 11. Koostamine
Lõpetuseks üks ilupilt. Eelmise aasta (2020) viimastel kuudel sai esimesed käivitusedki tehtud. Algul oli igasuguseid probleeme karburaatoritega ning vasest silindrikaane tihendid ei tahtnud kuidagi ilma põletamata pidada.
Käivitushoova käik on ikka vanadel emmilistel naeruväärselt väike. Alati on käivitamisel tunne, et natuke kõvem löök oleks edukamalt mootori käivitanud.
Õhukulumõõturiga sai veel enam-vähem karburaatorid sünkrooni ka pandud ning lugematul hulgal proovikäivitusi tehtud. Nüüd tahaks juba kevadet ja ka sõitu proovida, kuigi palju pisiasju on veel lõpetamata
Käivitushoova käik on ikka vanadel emmilistel naeruväärselt väike. Alati on käivitamisel tunne, et natuke kõvem löök oleks edukamalt mootori käivitanud.
Õhukulumõõturiga sai veel enam-vähem karburaatorid sünkrooni ka pandud ning lugematul hulgal proovikäivitusi tehtud. Nüüd tahaks juba kevadet ja ka sõitu proovida, kuigi palju pisiasju on veel lõpetamata
Re: 11. Koostamine
Jätkame sealt kus pooleli jäi. Mõnda aega hiljem ehk jaanuaris 2021 nägi seis välja selline.
- Manused
-
-
-
-
Re: 11. Koostamine
2021. aastal teiste projektide tõttu väga palju aega K-750-ga tegelemiseks ei jäänud. Peamisel tegelesin pisiprobleemide ja muude lastehaiguste ravimisega. Mootori poole pealt oli nii, et käivitus küllaltki kehvasti ja käik polnud päris puhas, aga panin selle värske mootori süüks.
2022 suvel maadlesin huvitava probleemiga - kardaan liiga lühike ehk veokahvel ulatus liidalt napilt veomuhvi. Sai mõõdetud erinevad kardaane, erinevatel isenditel ja kõik olid eranditult samas mõõdus. Kahtlusaluseks jäi tehasest liialt pikana sündinud tagakiige, mille soetasin kui uue tehaseosa. Probleemi leevenduseks sai treitud sinna roostevabast terasest vahepuks, mis positsioneeris kahvli muhvile ligemale.
2022 augutiks olin juba jõudnud terve rea "kvaliteetseid" kummidetaile välja vahetada, sh istmed. Üldjoontes sõitsin kokku 60 km, tehes seejuures erinevaid seadistusi nii karburaatoritele kui ka süütele. Hooaja lõpus hakkasin juba rahule jääma ja pärast viimast karburaatorite sünkroniseerimist ja segu seadmist käis mootor oluliselt paremini. Läksin siis pikemale tiirule ja kuskil 16. km paiku hakkas nagu mootor "pooma". Lahutasin kiirelt siduri, andsin korra gaasi ja lasin mootoril tühikäigule minna. Ja nagu kiuste kostis paremast silindrist huvitavat kolinat. Sõitsin rahulikult koju tagasi, võtsin silindripea maha ja nentisin fakti, et jah, jooksis kinni. Peale seda kadus motivatsioon ja jätsin tsikli katte alla seisma...
2022 suvel maadlesin huvitava probleemiga - kardaan liiga lühike ehk veokahvel ulatus liidalt napilt veomuhvi. Sai mõõdetud erinevad kardaane, erinevatel isenditel ja kõik olid eranditult samas mõõdus. Kahtlusaluseks jäi tehasest liialt pikana sündinud tagakiige, mille soetasin kui uue tehaseosa. Probleemi leevenduseks sai treitud sinna roostevabast terasest vahepuks, mis positsioneeris kahvli muhvile ligemale.
2022 augutiks olin juba jõudnud terve rea "kvaliteetseid" kummidetaile välja vahetada, sh istmed. Üldjoontes sõitsin kokku 60 km, tehes seejuures erinevaid seadistusi nii karburaatoritele kui ka süütele. Hooaja lõpus hakkasin juba rahule jääma ja pärast viimast karburaatorite sünkroniseerimist ja segu seadmist käis mootor oluliselt paremini. Läksin siis pikemale tiirule ja kuskil 16. km paiku hakkas nagu mootor "pooma". Lahutasin kiirelt siduri, andsin korra gaasi ja lasin mootoril tühikäigule minna. Ja nagu kiuste kostis paremast silindrist huvitavat kolinat. Sõitsin rahulikult koju tagasi, võtsin silindripea maha ja nentisin fakti, et jah, jooksis kinni. Peale seda kadus motivatsioon ja jätsin tsikli katte alla seisma...
- Manused
-
-
Re: 11. Koostamine
Kerime nüüd aega edasi aastasse 2025. Uute kolbide, silindrite, karburaatoritega ja tasapinnaliste silindripeadega koostatud mootor kenasti aiste vahel ja valmis proovikäivitusteks.
Käib ja ei käi, käivitub kehvasti ning sureb mingil hetkel välja. Proovisin igasuguseid karburaatorite seadistusi, düüse, keerasin süüdet siia ja sinna. Kontrollisin sädet ja pingelange jms. Kuna tahaks ikkagi vanatehnikaüritustel ka käia, siis suunasin oma ajalise ressursi sõitvatele mootorratastele ja nii mul jällegi kadus motivatsioon selle K-750-ga tegeleda.
Siis saabus käesolev ehk 2026. aasta. Võtsin endale eesmärgi ikkagi sel aastal projekt ära lõpetada. Ajaga jällegi hoojal väga tuuga. Konsulteerisin Easthighway'ga ja otsustasin tsikli nende kätte toimetada, et saaks jaole, miks nii kehvasti käib ja teinekord ka ei käi
Diagnoosi panekuga läks ikkagi natuke ka aega - see uhke Saksa NE (vms firma) süüde osutus vigaseks. Külmalt oli sädet, aga süütemoment paigast, soojenedes lahkus säde hoopiski. No selge, otsime siis uue ja hea süüte. Mida aga selgus, et polegi enam nii lihtne teha. NE on ammu lõpetanud, tõenäoliselt suure hulga praaksüüdete tõttu, millesse minu omagi kuulus. Powerdynamo/VAPE ka enam midagi ei tee, teistest suurematest ja väiksematest tegijatest rääkimata. Ukraina Sovek ei vääri siin isegi mainimist oma legendaarse "töökindlusega". Ainuke, mis vähegi lootusandev oli, oli Elektronik Sachse MHP pakutav. Tagasisidet internetist kahjuks selle kohta ei leinud ridagi. Võtsin siis ikkagi riski ja tellisin ühe komplekti prooviks ära. Lisaks muudele toredatele omadustele reklaamiti ka, et sel süütel on kolm valitavat süütekõverat (karakteristikut).
Pikalt rohkem ei seletaks, aga nii kui uus süüde peale sai, käivitus ning käis mootor väga ilusti. Eks 0-kraadine süütenurk käivitusel andis ka oma teatava võlu. Loomulikult kulus siin aega veel karburaatorite timmimisele ja muudele pisitöödele. Aga tsikkel sai kokku ja sõiduvõimeliseks. Nüüd jäi veel lõplik komplekteerimine ja korviga paaritamine.
Käib ja ei käi, käivitub kehvasti ning sureb mingil hetkel välja. Proovisin igasuguseid karburaatorite seadistusi, düüse, keerasin süüdet siia ja sinna. Kontrollisin sädet ja pingelange jms. Kuna tahaks ikkagi vanatehnikaüritustel ka käia, siis suunasin oma ajalise ressursi sõitvatele mootorratastele ja nii mul jällegi kadus motivatsioon selle K-750-ga tegeleda.
Siis saabus käesolev ehk 2026. aasta. Võtsin endale eesmärgi ikkagi sel aastal projekt ära lõpetada. Ajaga jällegi hoojal väga tuuga. Konsulteerisin Easthighway'ga ja otsustasin tsikli nende kätte toimetada, et saaks jaole, miks nii kehvasti käib ja teinekord ka ei käi
Diagnoosi panekuga läks ikkagi natuke ka aega - see uhke Saksa NE (vms firma) süüde osutus vigaseks. Külmalt oli sädet, aga süütemoment paigast, soojenedes lahkus säde hoopiski. No selge, otsime siis uue ja hea süüte. Mida aga selgus, et polegi enam nii lihtne teha. NE on ammu lõpetanud, tõenäoliselt suure hulga praaksüüdete tõttu, millesse minu omagi kuulus. Powerdynamo/VAPE ka enam midagi ei tee, teistest suurematest ja väiksematest tegijatest rääkimata. Ukraina Sovek ei vääri siin isegi mainimist oma legendaarse "töökindlusega". Ainuke, mis vähegi lootusandev oli, oli Elektronik Sachse MHP pakutav. Tagasisidet internetist kahjuks selle kohta ei leinud ridagi. Võtsin siis ikkagi riski ja tellisin ühe komplekti prooviks ära. Lisaks muudele toredatele omadustele reklaamiti ka, et sel süütel on kolm valitavat süütekõverat (karakteristikut).
Pikalt rohkem ei seletaks, aga nii kui uus süüde peale sai, käivitus ning käis mootor väga ilusti. Eks 0-kraadine süütenurk käivitusel andis ka oma teatava võlu. Loomulikult kulus siin aega veel karburaatorite timmimisele ja muudele pisitöödele. Aga tsikkel sai kokku ja sõiduvõimeliseks. Nüüd jäi veel lõplik komplekteerimine ja korviga paaritamine.
- Manused
-
- chrome_CRdrUHGoHV.png (29.38 KiB) Vaadatud 5429 korda
-
- DSC_4549.jpg (18.96 KiB) Vaadatud 5429 korda
Re: 11. Koostamine
Mis selle uue süüte hinnamoment siis lõpuks tuli?
Re: 11. Koostamine
Inflatsiooni arvesse võttes suht sama, mis eelmisel "supersüütel" - 261,35 €. Läänes valmistatud süüdetest ainukene mõistlik pakkumine, eBays pakutakse ka mõningaid neljakohaliste summade eest.
Tutvumiseks butiik, millest süüde sai soetatud:https://www.elektronik-sachse.de/shopsystem-3/de/
Re: 11. Koostamine
23. septembril külastasid plaanipäraselt mind vanasõidukite hindajad. Protsessi lõpuks määrati mootorratta originaalsusprotsendiks 96,90%. Kõik suuremad kõrvalekalded oli plaanitud ja ette teada. Eriti huvitavaks osutus arutelu spidomeetri ümber. Nimelt paigaldasin restaureerimise käigus tehaseuue varuosaspidomeetri SP102, mille GOST-i lõpus on -65. Kuna viimase kahe numbri näol on tegemist aastaarvuga, siis 1963.a toodetud mootorrattal seda teoreetiliselt olla ei saanud. SP102-st on olemas niiöelda varjane versioon, mis erineb uuemast punase triibuga seieri poolest ja GOST-i aastaarvuks -52! Kuidas see -52 sinna lõppu sai, ei tea, sest kohe kindlasti 1952-1965 sellist spidomeetrit veel ei eksisteerinud. Tõenäoliselt on tegemist veaga ja seal peaks olema -62. Illustratsiooniks üks pilt ka.
Palju oli hindajatel abi ka konkreetsest restaureerimispäevikust siin foorumis ning kogu protsses oli üldjoontes sujuv ja meeldiv. Tänan veelkord omalt poolt hindajaid ja kõiki asjaosalisi!
Kõige tipuks väljastas kohalik Maanteameti büroo mulle juhuse tahtel kena numbri - M700. Aktiga on võimalik tutvuda sellel lingil: https://register.evkl.ee/ords/f?p=888:3 ... K_ID:26556
Seda projekti alustades teadsin juba ette, et tegemist saab olema õppeprojektiga, mille käigus ma raha ei loe ja naudin pigem protsessi ning kolistan kõikvõimalikud ämbrid ära, et järgmiste projektide juures juba targem olla. Restaureerimise käigus sai loodud nii häid tutvusi, kontakte ning omandatud erinevaid kogemusi, mis ka tööelus kasuks on tulnud. Üldjoontes oli päris tore projekt, aga lasin selle natuke pikaks venida
Mis siis edasi? Võib-olla jääb mootorrattas nüüd talvekorteris kevadet ja tarbimist ootama, võib-olla sai tulemus liiga hea ja seda teha ei raatsigi ning see sobiks üldse kuhugi kollektsiooni eksponeerimiseks. Eks aeg annab arutust.
Lõpetuseks hindamise päeval tehtud mõned pildid.
- e629460c-8967-41f6-8c48-97af2e427c97.png (575 KiB) Vaadatud 1750 korda
Kõige tipuks väljastas kohalik Maanteameti büroo mulle juhuse tahtel kena numbri - M700. Aktiga on võimalik tutvuda sellel lingil: https://register.evkl.ee/ords/f?p=888:3 ... K_ID:26556
Seda projekti alustades teadsin juba ette, et tegemist saab olema õppeprojektiga, mille käigus ma raha ei loe ja naudin pigem protsessi ning kolistan kõikvõimalikud ämbrid ära, et järgmiste projektide juures juba targem olla. Restaureerimise käigus sai loodud nii häid tutvusi, kontakte ning omandatud erinevaid kogemusi, mis ka tööelus kasuks on tulnud. Üldjoontes oli päris tore projekt, aga lasin selle natuke pikaks venida
Mis siis edasi? Võib-olla jääb mootorrattas nüüd talvekorteris kevadet ja tarbimist ootama, võib-olla sai tulemus liiga hea ja seda teha ei raatsigi ning see sobiks üldse kuhugi kollektsiooni eksponeerimiseks. Eks aeg annab arutust.
Lõpetuseks hindamise päeval tehtud mõned pildid.
Re: 11. Koostamine
Repliigiks spidomeetri kohta: kas korpusele tootmisaega sisse pole löödud? Tavaliselt vene asjadel on, seda kujul: kuu rooma numbritega ja aasta.
Mis puutub Gosti, siis selle lehe andmetel https://www.normacs.ru/Doclist/doc/2R9E.html ilmus ГОСТ 1578-52 järel järgmisena just ГОСТ 1578-65. Sellele eelnesid veel ГОСТ 1578-42 ja
ГОСТ 4400-48.
Mis puutub selle Gosti tähendusse, siis see oli: ГОСТ 1578-52 Спидометры автомобильные и мотоциклетные с приводом от гибкого вала. Технические условия.
Mis puutub Gosti, siis selle lehe andmetel https://www.normacs.ru/Doclist/doc/2R9E.html ilmus ГОСТ 1578-52 järel järgmisena just ГОСТ 1578-65. Sellele eelnesid veel ГОСТ 1578-42 ja
ГОСТ 4400-48.
Mis puutub selle Gosti tähendusse, siis see oli: ГОСТ 1578-52 Спидометры автомобильные и мотоциклетные с приводом от гибкого вала. Технические условия.
Re: 11. Koostamine
SP102 puhul on tootmisaeg juba templi kujul, vähemalt on siiani kõigil enda silmaga nähtuil nii olnud.
Külge läinud tehaseuuel isendil oli seal aastaarvuks vist 68. Varuosaspidomeetri paigaldamine oli minu poolt teadlik valik, sest sellises originaalseisukorras liigub neid väga vähe. Vana GOST-iga olen ainult ühte uut kunagi näinud ja selle säilivus polnud ka kiita.
Külge läinud tehaseuuel isendil oli seal aastaarvuks vist 68. Varuosaspidomeetri paigaldamine oli minu poolt teadlik valik, sest sellises originaalseisukorras liigub neid väga vähe. Vana GOST-iga olen ainult ühte uut kunagi näinud ja selle säilivus polnud ka kiita.