Sooviksin tutvustada siinse virtuaalse vanatehnikaklubi huvilistele ühte oma mootorratta taastamise projekti, millega olen viimasel ajal tegelenud. Kõne all on ilmselt paljudele tuttav R35, on see ju Eestis üks enamlevinud vanamootorrattaid.
Sobiv isend sattus mulle kätte 2005-nda aasta talvel, kui oli juhus üks selline endale soetada. Õigemini oli soov juba tekkinud aastaid varem.
Üldist masina olukorda nimetaksin soetamise hetkel normaalseks. Mis mulle meeldis oli see, et eelmised omanikud ei ole nö. "vene kombe" kohaselt haamriga kallal käinud. Originaalsus oli samuti suhteliselt hea, kuigi puudusid mõningad olulised detailid nagu esituli, kütusepaagi kraan, signaal jt. Osad originaaldetailid on aja jooksul kannatada saanud, mis kuuluvad samuti väljavahetamisele paremate vastu. Sellest juba edasistes postitustes. Lisaks sain kaasa teise mootori koos käigukastiga ja mitmesuguseid teisi osasid.
Kõik mootorratta käiguosa sõlmed on aja jooksul niivõrd kulunud, et täielik kapitaalremont on vajalik. Olen peale kojutoomist mootori ka korra käima pannud, kuid sõita see ikka ei kannata.
Algse seisukorra kohta paar illustreerivat pilti, minuni jõudes oli masin "näpuvahel" kokku kruvitud:
Pean esialgu kõige tähtsamaks masin võimalikult põhjalikult komplekteerida originaalosadega ja alustada nende taastamistöödega seejärel. Paralleelselt sellega remondin mootori, käigukasti, esihargi ja tagadifri.
Oma eelmisest IZ-49 tegemisest olen niipalju õppinud, et enne värvi ja kroomi tuleks kogu ratas oma kompleksuses kokku panna, natukene kasvõi sõita ja alles seejärel hakata värvimise ja muude töödega pihta. Noortel on ilmselt sellises järjekorras raske toimetada, on ju vaja kohe ja kiiresti kõik läikima saada, küll siis näeb mis saab.
Eks igaüks viljeleb oma stiili, kuidas õigeks peab
