16.-19.06.2011. Kindral Laidoneri memoriaal 2011, Tall-Turu

Info peamiselt Eestis toimuvate vanatehnikaürituste kohta
Sõnum
Autor
Autorestauraator
VVK liige
Postitusi: 3026
Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
Asukoht: Tallinn, Merivälja
Kontakt:

#31 Postitus Postitas Autorestauraator »

RESTAUREERIMISKONKURSIST

111 Klasis programmis oli koht ka restaureerimiskonkursil (soome k. entisöinnin laatukilpailu).
Kõigepealt sellest nimetusest, mis vähemalt minu jaoks oli pisut eksitav. Nimetusest sain nii aru, et hakatakse võistlema restaureerimise taseme põhjal... Tegelikkuses mingit võistlust ei olnud ja ei olnud ette nähtud ka.

Restaureerimiskonkurss toimus reede õhtul, so. põhiüritusele eelneva päeva õhtul, osalemine oli tasuline ja selleks oli vaja ette registreeruda. Meil oli konkursile registreeritud kaks autot: Üllar Suvemaa 1935. aasta MG PB Midget, mille restaureerimistöö põhiraskus oli Aleksander ja Martin Muhul ja Ott Mesikäpa 1934. aasta Ford Junior, mille restaureerimine on suures osas tema enda ja Värvaltransi-meeste kätetöö. Mõlemad autod on Inglismaal tehtud.
Autod oma järge ootamas:

Pilt

Meie masinad tulid otse sõidust. Algul oli väike kahtlus, kas masina puhtusele ka tähelepanu omistatakse? Osa masinaid oli kohale toodud treileril...

Meie kohale jõudes oli töö juba alanud. Tööd juhtis Heikki Kotiranta, suurte kogemustega mees, kes on seda tööd teinud juba ligi 40 aastat!
Heikki ülevaatusruumis selgitusi jagamas:

Pilt

Kui pildil olev Chevrolet hinnatud sai, oli Heikki nõus meie huvilistele ka väikese ülevaate esitama, kuidas süsteem on üles ehitatud, mida hinnatakse, hindamise kriteeriumitest ja oli lahkelt nõus ka meie küsimustele vastama.
Meie kohalikust hindamisesüsteemist on kõige põhjalikum ülevaade ilmselt Aleksander Muhul, kes ka kohal oli. Ja olid teisedki huvilised asjadega enam-vähem kursis.

Esimene asi, mida tahaks rõhutada, on see, et Eesti "musta numbri" ja Soome "musta numbri" taust on erinev.
Kui Eestis tähistab "must number" teatud originaalsuse taset, siis Soomes on see "muuseumiregistri" tunnus. Need on kaks eri asja ja segamini neid ei tohiks ajada!

Vanatehnikasõitudega kaasas käiv "restaureerimiskonkurss" on auto originaalsuse ja restaureerimiskvaliteedi hindamise koht. Soomes on kehtestatud kolm kvaliteedi taset: I, II ja III. I tase on kõige kõrgem ja selle omistamine annab autole kõige kõrgema restaureerimise/originaalsuse hinde (taseme). Sellist, kõrgeima taseme omistamist tehakse vaid korra, kui see on omistatud, siis "kogu eluks". Rohkem see masin konkursil osaleda ei saa.
II ja III taseme omistamisel on võimalik vigu parandada ja kõrgemat taset ka edaspidi taotleda.

Seega, antud juhul ei olnud tegemist mitte võistlusega, vaid originaalsuse/ restaureerimiskvaliteedi hindamisega. Kõik kuus masinat, mis konkursile esitati, ei võistelnud omavahel (kui, siis ainult iseendaga), vaid taotlesid kõrgeimat originaalsuse taset.

... jätkub.
Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator

jaan
VVK liige
Postitusi: 21
Liitunud: 02 Aprill K, 2008 00:00
Asukoht: Nõo

#32 Postitus Postitas jaan »

Tere mehed.
Väga huvitav lugemine,ootan jätku ja jõudu kirjutamisel.
Katsuge olla.
Jaan.

heiki
VVK sõber
Postitusi: 31
Liitunud: 29 Aprill T, 2008 00:00
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

#33 Postitus Postitas heiki »

Sealsamas Soomes iga-aastase suurima vanamootorratta kokkutuleku raames korraldatakse meile analoogset restaureerimiskonkurssi, kus saadud punktidega võistlevad masinad omavahel. Kusjuures punktide arvestamist mõjutab kas mingi sõlm on taastatud või säilinud algsel kujul ja kui taastatud, siis kas omanik tegi käed ise õliseks või tellis töö mujalt, et vähendada võimalust masina omanikul ennast võõraste sulgedega ehtida, kuna hinnatakse ikkagi töö kvaliteeti. Et ei saaks esikohta masin mis on taastatuna kusagilt ostetud või on tellitud kogu töö mõnest töökojast nagu see meil siin tihti kipub olema. Suurt tähelepanu pööratakse taastamisprotsessi dokumenteeringule.

Autorestauraator
VVK liige
Postitusi: 3026
Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
Asukoht: Tallinn, Merivälja
Kontakt:

#34 Postitus Postitas Autorestauraator »

Autorestauraator kirjutas:

... järgneb.
Kadus siit ühel õhtul unise peaga tehtud vale sõrmeliigutuse tõttu jupike juttu ära..., püüan midagi taastada.

Jäid siis meie mehepojad oma saatust ootama. Kuna oli ette teada, et ülevaatamine võib kesta hilisõhtuni, polnud plaani kogu seltskonnaga seda kaema jääda, muud tegemised ootasid ja sõitsime tagasi Naantalisse.
Tean enda käest, et igasugune kontrollimine, hindamine ja oskuste kontroll paneb ootajal jala värisema, seetõttu sai Otti enne äraminekut rahustatud: pole nendel kahel, Eestimaal taastatud autol häda midagi! Tehtud on täiesti korralikku tööd, mida pole häbi näidata kellelegi, öelgu need Soome ülevaatajad mida tahes!

Pilt

Aga eks kahtluseuss oli meil kõigil sees: kas nüüd teevad soomlased eestlastele ära või mitte?
Üllarit ja Otti me sellel õhtul rohkem ei näinudki. Järgmisel hommikul seisis ees päevajagu tiirutamist Turu ümbruses. Selgus pidi saabuma alles õhtul, autasustamistseremoonial.
Meie aga siirdusime seniks Turu toomkiriku esisele platsile, kuhu oli kogunenud u. 140 vanasõidukit:

Pilt

Ruumi oli ka kõige väiksematele:

Pilt



Enne, kui päris tulemusteni jõuan, seletaks natuke lahti Soome hindamissüsteemi.
Teen vaba tõlke olulisemast, mis oli kirjas hindamisjuhendis.
Soomekeelne originaal on näha siit:
http://www.vanatehnika.ee/modules/galle ... +Soome.jpg

Hinnatakse "viiepallisüsteemis":

5 = nagu tehasest tulnud, või muidu veatu
4 = võib olla väga väike viga/kõrvalekalle originaalist
3 = väike viga/kõrvalekalle originaalist
2 = nähtav/selge viga, ebaõige materjal vms.
1 = täiesti vale/midagi on puudu

Hinnatakse ainult neid osi, mis antud sõidukil on olemas.
Hindamisel kasutatakse "täispunkte" (mitte näit. 3,5).
Tuleb kasutada "talupojamõistust". Näiteks, kui neljaukselisel autol on väike viga ühe ukse käepideme juures, siis tasub tähele panna, et see on vaid üks neljast, vaadata tuleb tervikut.

Tulemust hinnatakse arvutatud keskmise hinde järgi:
punktid liidetakse kokku ja jagatakse hindamiskohtade arvuga.

I - kõrgem kvaliteeditase/originaalsustase = keskmine hinne vähemalt 4,5 (vigasid kuni 10%)
II - tase, = keskmine hinne vähemalt 4,0 (vigasid kuni 20%)
III - tase, = keskmine hinne vähemalt 3,7 ( vigasid u. 25%)

Autasustatakse ainult kõrgeima taseme saavutanuid.

Hindamistabelis tuleb juurde kirjutada selgitus/põhjendus, kui hinne on väiksem, kui "5".
Hindamisakti koopia saab sõiduki omanik endale.

Hindamisakt:

Pilt

Pilt
Kui tekst on liiga udune, klikka pildile ja vaata originaalsuuruses.

... järgneb.
Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator

Autorestauraator
VVK liige
Postitusi: 3026
Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
Asukoht: Tallinn, Merivälja
Kontakt:

#35 Postitus Postitas Autorestauraator »

Laupäeva õhtul kell 19 oli ette nähtud pidulik õhtusöök koos autasustamisega. Olgu ette öeldud, et autasustamine ja sellega kaasnev jutuvada kestis terve õhtu! Meil oli plaan ka oma, Kindral Laidoneri memoriaali autasustamine samas ära teha, aga õhtu sai enne otsa, kui järg meieni jõudis. Meil oli buss kella kümneks järgi tellitud ja jutuvada siis alles kestis.

Õnneks alustati restaureerimiskonkursi tulemustega kõigepealt, oli ju konkursski kogu ürituse esimene etteaste. Nagu eelnevalt juba kirjutasin, oli konkursile esitatud kuus autot, mottorrattaid ei olnud. Juba sissejuhatavas jutus saime teada, et kuuest esitatud sõidukist omistati I tase viiele! See andis põhjust rõõmustamiseks, vähemalt üks meie masin peab viie hulgas olema.
Esimesena kutsuti lavale Ott:

Pilt

Vabandan oma udupildi viletsa kvaliteedi pärast, aga minu seebikarbile oli see suur ja hämaravõitu ruum natuke liiast. Näha on, et teisest servast jäädvustab sama hetke ka Peeter Sarevet, aga oma pilte pole ta kasutada andnud, võibolla annab veel. siis vahetan udupildi välja.

Nagu öeldakse: ovatsioonid olid kestvad! Muidugi tegi rõõmu, et meie meeste tööd on ka soomelahe põhjakaldal vääriliselt hinnatud. Ott sai nö. esimese auhinna (samasuguse said ka kõik teised I taseme mehed). Mis see täpselt oli? Mingi raamitud tunnistus kõrgeima taseme omistamise kohta. Polnud aega seda pikalt uurida, kui lavale kutsuti Üllar. Ka tema MG oli I taseme vääriline! Rõõmu oli siis juba laialt, söök-jook maitsesid nüüd juba palju paremini...

Mida selle kogemuse kohta öelda?
Esiteks, vanatehnika ennistamise tase hakkab mõningatel juhtudel saavutama arvestatavat taset, mida pole häbi naabritega võrrelda.

Teiseks, soomlaste restaureerimiskonkurss (entisöinnin laatukilpailu) on nii mitmeski mõttes võrreldav meie "musta numbri" omistamisega. Põhimõtted on üsna sarnased, olgugi et on mõned erisused. Vast olulisemad on see, et meil väljastatakse sertifikaat tähtajalisena, Soomes on see "eluaegne".
Kui meil nõutakse "künnise" ületamist iga auto "osa" puhul, siis Soomes seda vististi ei nõuta? Tahtmatult tuleb meelde kellegi poolt esitatud küsimus: kas on mõeldav "must number" ja vale mootor? Meil kindlasti mitte, aga Soomes võibolla..... kui keskmine hinne on 4,5? See on praegu spekulatsioon, mitte tõsine jutt, aga seda peaks uurima.

Kolmandaks, nii meil, kui Soomes ei tehta masinaga praktilist sõidukatset. Eeldatakse küll, et masin peaks olema sõidukõlbulik, aga kuskilt dokumentidest seda välja ei loe! Soomlased olid seda sõidukatset küll omal ajal praktiseerinud, aga loobusid, kuna töö maht kasvas "üle pea".

Ja neljandaks, see väike hirm, et soomlased näitavad meile "koha kätte", oli täiesti üleliigne! Suhtumine oli igal pool sõbralik ja toetav ning oli näha, et SA-HK juhatuse otsus lubada eestlasi enda konkursil osalema, tulenes soovist anda meile võrdlev kogemus.
Viimati muutis Autorestauraator, 05 Juuli T, 2011 08:05, muudetud 1 kord kokku.
Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator

Autorestauraator
VVK liige
Postitusi: 3026
Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
Asukoht: Tallinn, Merivälja
Kontakt:

#36 Postitus Postitas Autorestauraator »

KLM2011 seestpoolt


Mitmeid kordi on minult küsitud:
„Mis sõit see Kindral Laidoneri memoriaal selline on?
Keda sinnna üldse osalema lastakse, või kutsutakse?
On see mingi valitute seltskond, kes seal käivad?


... ja olen palju kordi mõelnud, et peaks peale sõitu keegi kirjutama nö. „reisijutu“, justnimelt: kus käidi, mida tehti, mida nähti.

Kahjuks pole ise just eriline kirjamees, olen kutsunud sõidule ka neid, kes kirjutada oskavad. Pole sellestki asja saanud, kes pole leidnud aega ega võimalust kaasa tulla, kes pole tihkand kirjutada. Seepärast teen seekord tagasihoidliku katse ise midagi kirja panna. Võimalik, et see pole päris objektiivne jutt, olen ju ise suuresti sõidu korraldamisega seotud. Nimetame seda olukirjeldust siis „vaateks seestpoolt“, ühe korraldaja mätta otsast.

Hea meelega alustaksin pisut kaugemalt, mitme aasta tagant. Kuidas selline mõte, korraldada Kindral Laidoneri memoriaal, üldse tekkis ja miks ta just selliseks on kujunenud, nagu ta praegu on.

Aasta oli vististi 2008. Olime just lõpetanud Fordi 100. aastapäeva ürituse Pärnus:

Pilt

Osalejaid oli palju, kui mäletate, oli vanim auto Soomest:

Pilt

See kõik oli siis selleks korraks läbi, edukalt!
Võtsin peale seda Raivol nööbist kinni ja ütlesin, et kui sul aega on, lähme joome tassi kohvi ja ajame juttu...

See oli algus, hiljem lisandus korralduspoolele veel Üllar Suvemaa ja selle meeskonnaga oleme seda sõitu nüüd kolm aastat korraldanud. Kindlasti mitte ainult meie kolm! Palju on olnud abilisi ja kaasalööjaid, eriti esimesel sõidul, 2009. aastal, kui osalejaid oli ikka tõeliselt palju, sõidukeid oli kahesaja ringis.

Pilt

Vaatamata üsna viletsale ilmale võis seda ettevõtmist siiski kordaläinuks lugeda.

Peale sõidu lõppemist, kui kõik osalejad juba laiali hakkasid sõitma, istusime mina, Raivo ja Üllar, suures telgis ja tegime väikese napsi. Sai arutatud asju nii ja teistpidi, aga mäletan, et juba siis oli minule selge: sellist sõitu ma edaspidi korraldama ei hakka!

Miks? Püüan neid põhjuseid natuke lahti seletada.

...järgneb.
Viimati muutis Autorestauraator, 12 Juuli N, 2012 17:09, muudetud 3 korda kokku.
Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator

Autorestauraator
VVK liige
Postitusi: 3026
Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
Asukoht: Tallinn, Merivälja
Kontakt:

#37 Postitus Postitas Autorestauraator »

Juba esimese sõidu ajal ja ka peale sõitu sai mitme tuttavaga vesteldud: kuidas meeldib, mis võiks olla teisiti, kas tulevikus ka osaleksid jne.

Mitme arvamuse puhul jäi mulje, et see üritus on suur show, mis on suunatud pealtvaatajale, mitte osalejale. Olen ise ka selle arvamusega nõus.
Kogu seda sõitu planeerides küll mõtlesime osavõtjale, et temal oleks huvitav, aga tegemise käigus kippus asi käest ära libisema. Ilmselt sai asi alguse sellest, et sai liiga palju kõrvalist nõu kuulda võetud. Osalejate arv läks esialgsest plaanist mitu korda suuremaks. See omakorda suurendas töö mahtu, samavõrra ka kulutusi. Tuletan meelde, et sõidule kutsudes olime välja kuulutanud, et osavõtumaksu ei ole. Nüüd ei olnud korraldajatel enam taganeda kuskile, tuli leida täiendavad sponsorid, kes paisuvad kulutused kinni maksaks!

Pole väheoluline ka selline seik, et suure ürituse organiseerimisel on ka kõige ebaolulisemana tunduv ülesanne ikkagi töö, mida üksinda ei tee. Vaja on palju vabatahtlikke, kes ise sõidul osaleda ei saa.

Pilt
Pille Russi foto

Aga neid vabatahtlikke just väga palju ei ole.
Sellisel juhul on vaja see teenus kelleltki tellida, jälle kulutused. Sõnaga, ülesanded ja nende lahendamise keerukus kasvab mitte osalejate arvu suurenemisega lineaarses proportsioonis, vaid kiiremini.

Olime panustanud sellele, et teisel päeval on näituse külastamine piletitega. Piletitulu pidi katma suure osa tehtud kulutustest. Nagu mäletate, oli ilm selle suve üks viletsamaid, vihmane ja jahe.

Pilt

Ja osalejad, nemad pidid kogu selle vihmase päeva kuskil nurgas igavlema!

Kokkuvõttes, minule sai selgeks, et mina tahaksin sellist sõitu korraldada osavõtja jaoks, mitte pealtvaatajale!
Kui lõpuks tulu ja kulud kokku sai löödud, selgus, et olime tugevalt miinuses... ja mis me saime? Mittte eriti rahuloleva osavõtja, kes viisakusest küll otse ei öelnud, et ta järgmisele sõidule ei tule, pool aastat küllalt pingelist organiseerimist ja arvestatava miinuse isiklikust rahakotist...

Esialgu lasime asjal rahulikult settida, olgugi et Pärnu linnavalitsusele oli antud lubadus järgmisel aastal sõitu korrata.

... järgneb.
Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator

Autorestauraator
VVK liige
Postitusi: 3026
Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
Asukoht: Tallinn, Merivälja
Kontakt:

#38 Postitus Postitas Autorestauraator »

Kui esialgsed muljed olid settinud, esitasin iseendale sellise küsimuse: millist vanatehnikasõitu sa ise tahaksid?

Tuleb tõdeda, et ega see küsimus ei olnudki väga lihtne. Lihtsam on alati kritiseerida, tuua välja neid nüansse, mis ei meeldi, mida kindlasti ei sooviks! Aga midagi head asemele pakkuda....

Eeskujude otsimine on tavaliselt see võlurohi, mille poole pöördutakse. Näiteks väga sageli, kui kevadel mõni uus ja vinge vanasõiduk välja veereb, on siin ja seal kuulda: vot sellist tahaks endale ka! Ja mis siin vanasõidukitest rääkida, eks igal elualal on nii, matkida on lihtne, kui hea eeskuju varnast võtta.

Aga kui järele mõelda, siis sellisel vanatehnikasõidul, mis mulle kangesti meeldiks, pole ju käinudki! Ega pole õieti sellist vanasõidukitki, millega oleks kuskile trügida sobinud. Nii ongi, et selles eeskujude otsimises tuleb jääda tagasihoidliku kõrvaltvaataja rolli.

Mingi eeskuju ja aimdus siiski oli, selleks oli Mustpeade rally. Siin on üks pilt 2006. aastast, kui nad Tallinna külastasid:

Pilt

Ei mäleta täpselt, oli see samal, või mõnel teisel aastal. Käisin peale Raekoja platsi showd nende autosid hotelli juures lähemalt uurimas, ise mõtlesin: miks meil midagi sarnast ei korraldata? Oleme me siis niipalju viletsamad vennad, et isegi ei proovi?

Mõned aastad hiljem sain juhuse tahtel kokku sama mehe ja sama autoga. Järjekordsel Mustpeade rallyl väisasid nad Tallinna ja see masin hakkas lagunema. Jõuülekandes tekkis mingi loks. Kuna tegu oli lätlasega, otsiti mind üles ja paluti võimaluse korral aidata. Saime masina korda ja oli võimalus mehega pisut pikemalt vestelda.

Pilt

Siis sain sellest sõidust mingi ettekujutuse.

Teine asi, mis minule meeldiks, on see, et sõidul oleksid kaasas ka pereliikmed, naised, lapsed. Seepärast esitasin kõigepealt küsimuse oma abikaasale: mis tingimustel sina oleksid nõus vanatehnikasõidul osalema? Ja uskuge või mitte, ilma pikema mõtlemiseta esitas ta mulle neli – viis tingimust, millede täitmise korral tema oleks nõus sellises avantüüris osalema!
Selguse mõttes ütlen, et minu abikaasa suhtub vanatehnikasse, kui tarbetusse kolasse, mis võtab ära kogu aja, mida saaks mõne mõistlikuma tegevuse peale kulutada, no või vähemalt umbes nii.

See andis julgust edasi unistada. Rääkisin veel mitme potentsiaalse sõidul osaleja õrnema poolega ja need vastused olid üllatavalt sarnased! Ma ei teinud küll päris statistikat, aga tähtsuse järjekorras olid tingimused umbes sellised:

- Sul peab olema üks korralik ja ilus vanasõiduk, auto (nii naiivne ma enam ei ole, et loodaksin mootorrattaga naist võluda).
- Peab olema korralik ööbimiskoht.
- Peab olema korralik pesemisvõimalus.
- Peavad olema korralikud söögikohad, soovitavalt juba ette broneeritud.
- Õhtud peavad olema sisustatud.
- Peale „vanaraua“ peab olema ka muud, teistele pereliikmetele huvitavat tegevust.
- Osa aega võiks olla sisustamata, nö. vaba aeg.

... järgneb.
Viimati muutis Autorestauraator, 21 Juuli N, 2011 08:32, muudetud 1 kord kokku.
Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator

Autorestauraator
VVK liige
Postitusi: 3026
Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
Asukoht: Tallinn, Merivälja
Kontakt:

#39 Postitus Postitas Autorestauraator »

Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator

Autorestauraator
VVK liige
Postitusi: 3026
Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
Asukoht: Tallinn, Merivälja
Kontakt:

#40 Postitus Postitas Autorestauraator »

Autorestauraator kirjutas:..., aga tähtsuse järjekorras olid tingimused umbes sellised:

- Sul peab olema üks korralik ja ilus vanasõiduk, auto (nii naiivne ma enam ei ole, et loodaksin mootorrattaga naist võluda).
- Peab olema korralik ööbimiskoht.
- Peab olema korralik pesemisvõimalus.
- Peavad olema korralikud söögikohad, soovitavalt juba ette broneeritud.
- Õhtud peavad olema sisustatud.
- Peale „vanaraua“ peab olema ka muud, teistele pereliikmetele huvitavat tegevust.
- Osa aega võiks olla sisustamata, nö. vaba aeg.

... järgneb.


Ja kui järgi mõtlesin, siis midagi umbes sellist olin ise ka ette kujutanud.
Võibolla rõhuasetused ja tähtsuse järjekord on pisut teised, aga eelpool loetletud tingimuste vastu pole ka minul midagi.

Lisan siia omalt poolt veel mõned tingimused, mida sõidult ootaksin:

- See sõit peab olema vanatehnikasõit. See tähendab, et sõidul peaks osalema selline tehnika, mis osalejatele ja miks mitte ka vaatajatele, huvitav ja atraktiivne tundub.
- Kuna tegemist on „Kindral Laidoneri memoriaaliga“ ehk mälestus-sõiduga, siis näeksin hea meelega, et see sõit mingilgi määral Johan Laidoneri teemat puudutaks.
- Sõidul võiks olla ka võistluslik külg. See ei pea olema domineeriv, aga mingi väikese osa sõidu ajakavast võiks see täita, see teeks asja huvitavamaks, hasartsemaks.
- Sõidu trass ja ajakava peaksid olema valitud selliselt, et sõit ei muutuks kihutamiseks, pidevaks võitluseks ajakavaga. Võimalusel peaks kasutama vähemkasutatavaid, aga tolmuvabasid teid, looduslikult ja kultuuri-ajalooliselt huvitavaid paiku.
- Sõit võiks olla jaotatud väiksemateks etappideks: tund – poolteist sõitu ja siis peatus koos huvitava tegevusega...

Muidugi saaks selliseid tingimusi esitada lõputult! Sõidu korraldajad peavad arvestama sellega, et see tuleb korraldajate „nägu“. Kõigile meelejärgi olla ei ole paraku võimalik, liiga erinevad on inimeste tahtmised.

Siis jääbki üle võimalus: kas osaleda, või kui ei meeldi, siis kõrvale jääda. Alati on ju võimalus omalt poolt midagi välja pakkuda.

Umbes sellistest põhimõtetest lähtuvalt hakkasimegi sõidu kava koostama. Mis välja tuli?

Sellest järgnevalt...
Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator

Vasta

Mine “Vanatehnikaüritused”