Vaidlen Ennole vastu: mis kasu me piiratud ligipääsuga nimekirjast saaksime? Kellele seda tegelikult vaja on? Mina arvan, et noorele, alles algajale vanatehnikahuvilisele. Selline algaja meie kinnisesse foorumisse niikuinii ei pääse, õigemini, ta ei teagi selle olemasolust!
Meietaolistele vanameestele pole seda üldse vaja. Kui tahan mina või sina kedagi kätte saada, siis teame, kellele helistada ja vajalik telefoninumber on kolme minutiga käes.
See ei peaks olema eputamise nimeiri, vaid abimees vajalike kontaktide loomiseks. Ja kindlasti ei saa see olem täiuslik, ei meil, ega ole ka mujal.
Asjade tegelik seis EAG-s.
-
Autorestauraator
- VVK liige
- Postitusi: 3026
- Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
- Asukoht: Tallinn, Merivälja
- Kontakt:
-
Mattu
- Uus kasutaja
- Postitusi: 69
- Liitunud: 25 Veebruar K, 2009 00:00
- Asukoht: Eesti; Tallinn - Raeskyll
- Kontakt:
Kindlasti oleks kasu! Sellega olen ma 100+x % protsenti nõus!
Ikkagi pooldaks seda kinnist foorumi osa, no vähemalt alguses. Harjumise mõttes. Olen üpris kindel, et seda negatiivsust tekitab faktor, et järsku keegi tuleb ja virutab ära vms. või veel hullem- keegi saab teada mis mul on
Ma olen seda ise näinud, et info väga kergel levikul nii juhtub (On keegi näinud kuskil null- läbisõiduga EMW R-35-te? Seisis ilusti senini kuni jutt liiga laialt liikvele läks). Rääkida võib heaoluühiskonnast ja kõigest muust aga Eesti kahjuks ei ole samal pulgal mis Rootsi/Soome. Eriti nüüdsel ajal mil rahaks üritatakse teha kõike mis kaalub (laias laastus). Süsteemid mis seal toimivad ei toimi siin. Ausalt öeldes, ilmselt ka ei hakka lähitulevikus toimima 
Kui aga natukene, vähehaaval, harjutada - ehk siis hakkab mingi progress pihta. Isiklikult olen nõus nime, tehnika ja kontaktid andma juhul kui need ei ole kõigile avalikud s.t. on kinnises osas ja mingisugunegi ülevaade on olemas kes sellele ligi pääseb ja mis inimene ta üldse on. Ilmselt küll diskrimineeriv oma olemuselt aga siiski - ennem suhtlemist sooviks ma teada, et vestluskaaslane on siiski arvestatav "kolleeg" vanatehnika maastikul ja mitte mingi kärnas näoline ambaal kelle ainus soov on mu asjadele oma haisev käsi peale sirutada. Selle paranoia(kui soovite) ajendiks võib pidada fakti, et viimase nelja aasta jooksul on minu valdustesse 5 korda kas üritatud või siis sisse murtud. Üht-teist on ka ära "jalutanud" ning seetõttu ma ei ole eriti huvitatud juhukontaktidest, eriti kui mul puudub absoluutselt ülevaade kas inimene on üldse usaldusväärne või ei. Saab seda mulle pahaks panna - ma oletan, et mitte. Sama faktor võib olla ka mitmetel teistel huvilistel. Põhimõtteliselt on eelnev arvamus peale kahe esimese rea mõttetu, kui teised lisaks arvamust ei avalda 
Ikkagi pooldaks seda kinnist foorumi osa, no vähemalt alguses. Harjumise mõttes. Olen üpris kindel, et seda negatiivsust tekitab faktor, et järsku keegi tuleb ja virutab ära vms. või veel hullem- keegi saab teada mis mul on
Ma olen seda ise näinud, et info väga kergel levikul nii juhtub (On keegi näinud kuskil null- läbisõiduga EMW R-35-te? Seisis ilusti senini kuni jutt liiga laialt liikvele läks). Rääkida võib heaoluühiskonnast ja kõigest muust aga Eesti kahjuks ei ole samal pulgal mis Rootsi/Soome. Eriti nüüdsel ajal mil rahaks üritatakse teha kõike mis kaalub (laias laastus). Süsteemid mis seal toimivad ei toimi siin. Ausalt öeldes, ilmselt ka ei hakka lähitulevikus toimima Kui aga natukene, vähehaaval, harjutada - ehk siis hakkab mingi progress pihta. Isiklikult olen nõus nime, tehnika ja kontaktid andma juhul kui need ei ole kõigile avalikud s.t. on kinnises osas ja mingisugunegi ülevaade on olemas kes sellele ligi pääseb ja mis inimene ta üldse on. Ilmselt küll diskrimineeriv oma olemuselt aga siiski - ennem suhtlemist sooviks ma teada, et vestluskaaslane on siiski arvestatav "kolleeg" vanatehnika maastikul ja mitte mingi kärnas näoline ambaal kelle ainus soov on mu asjadele oma haisev käsi peale sirutada. Selle paranoia(kui soovite) ajendiks võib pidada fakti, et viimase nelja aasta jooksul on minu valdustesse 5 korda kas üritatud või siis sisse murtud. Üht-teist on ka ära "jalutanud" ning seetõttu ma ei ole eriti huvitatud juhukontaktidest, eriti kui mul puudub absoluutselt ülevaade kas inimene on üldse usaldusväärne või ei. Saab seda mulle pahaks panna - ma oletan, et mitte. Sama faktor võib olla ka mitmetel teistel huvilistel. Põhimõtteliselt on eelnev arvamus peale kahe esimese rea mõttetu, kui teised lisaks arvamust ei avalda Vaba teema.
Märdile vastaksin, et ei ole 3 min. telefonikõne kaugusel mind huvitav info. Konkreetselt Ford GPW raamijäänuste kohta ootan kuid vastust, samuti seisab mul mersu sassii ikka rataste puudumise taga juba jupp aega.
Lihtsalt vajaksingi ainult nö. vahendajat enda ja mersuomanike ( antud juhul) vahel, et saada klaariks, kas velgesid lähemalt saab, või tuleb võtta ette reis kaugemale.
Usun, et selline variant looks kõigile võimaluse üritada astuda kontakti EAG-s leiduvate autode omanikega , olgu see siis varuosade saamise või originaalsuse võrdlemise eesmärgil. Ehk äratab selline tähelepanu nii mõnegi taastamistegevusele, nähakse ju siis, et kollegil juba töö edeneb.
Mis jällegi hirmudesse puutub, siis ükskord, kui masin valmis saab, tuuakse see ju nagunii avalikkuse ette! Saan aru, kui tehnika seisab vanatädide puukuuri seina ääres ning maanteele nähtav, siis kaob see kui Maibach ( asjaosalised teavad)
Omaniku andmed ei tähenda veel tehnika asukohta ja nii ei näe ma ka põhjust, miks ei võiks taoline nimekiri eksisteeridagi.
Lihtsalt vajaksingi ainult nö. vahendajat enda ja mersuomanike ( antud juhul) vahel, et saada klaariks, kas velgesid lähemalt saab, või tuleb võtta ette reis kaugemale.
Usun, et selline variant looks kõigile võimaluse üritada astuda kontakti EAG-s leiduvate autode omanikega , olgu see siis varuosade saamise või originaalsuse võrdlemise eesmärgil. Ehk äratab selline tähelepanu nii mõnegi taastamistegevusele, nähakse ju siis, et kollegil juba töö edeneb.
Mis jällegi hirmudesse puutub, siis ükskord, kui masin valmis saab, tuuakse see ju nagunii avalikkuse ette! Saan aru, kui tehnika seisab vanatädide puukuuri seina ääres ning maanteele nähtav, siis kaob see kui Maibach ( asjaosalised teavad)
Omaniku andmed ei tähenda veel tehnika asukohta ja nii ei näe ma ka põhjust, miks ei võiks taoline nimekiri eksisteeridagi.
Tervitab Enno Öövel.
-
Mattu
- Uus kasutaja
- Postitusi: 69
- Liitunud: 25 Veebruar K, 2009 00:00
- Asukoht: Eesti; Tallinn - Raeskyll
- Kontakt:
Ja mis nüüd puutub sellesse, et noored ei leia üles siis, leiavad küll kui neil tõsine soov on ja tahtmine midagi ära teha. Sest kui selline hakkaja inimene ka internetist infot otsib siis jõuab ta mingi moment ka siia foorumisse. Kui tal ka tõsine soov tekib klubiga ühineda ning ta ennast heast küljest näitab - siis ta ju ka võetakse liikmeks. Ma oletan vähemalt nii. Seejärel avaneks tal võimalus näiteks seda nimekirja kasutada ja oma kontakte laiendada. Justnimelt laiendada sest otsija leiab kontakte ka läbi tutvuste ja erinevate ürituste. Või oleks siis mingi vahendaja siin kelle poole saaks pöörduda otsingutes nagu hr. Veteran viitas.
Aga see tegevus võiks olla ikkagi n.ö klubiline koos omade järjepidevuste jms. Siis areneks ka vanatehnikakultuur ja klubiline tegevus Eestis. Minu arvates.
Aga see tegevus võiks olla ikkagi n.ö klubiline koos omade järjepidevuste jms. Siis areneks ka vanatehnikakultuur ja klubiline tegevus Eestis. Minu arvates.
Vaba teema
Alustasin seda teemat lootusega millalgi näha uuemaid pilte EAG masinatest ja pluss veel võibolla senini " tabamata" masinatest, ka selliseid võib veel leiduda.
Paljude EAG-s leiduvate autode juures oli märge " restaureerimisel". Meie foorum oleks rikkam, kui ka nende taastamistöö siin kajastamist leiaks. Võimalik, et tiiger ei ole veel nende kodudest läbi-üle hupanud. siis saaks meie spetsid siin abi pakkuda ja nende tegevust kajastada.
Mis puutub nooremasse generatsiooni, siis tundub, et nende jaoks on piisavalt "vana" pärastsõjaaegne tehnika ning seda , vene tehnikat ning varuosi liigub siin veel külluses paarikümne kilomeetri raadiuseski ning see seltskond ei kõhkleks, kui oleks võimalus- vajadus nende tehnikast nimekiri teha. Samuti on nad arvuti taga kodus ja ost-müük- vahetus
toimub automotofoorumiski juba ilma nimekirjata.
Tabasin end mõttelt, et millise tehnika ning millise seltskonna nimekiri teha?EAG-s olevaid masinaid nokitsetakse kusagil salaja, ülejäänud EAG autod vaevalt "päevavalgele" tulevad, nii et nende ennesõjaaegsete autodega tegelejaid on ikka käputäis vaid, projektide lehel ju näha, paljudel viimane sissekanne tehtud aasta tagasi, mõne kohta polegi veel teateid...
Tegelikult on ju VVK juba allikas, kus mehed- masinad kirjas, hoolitsegem siis selle eest, et kõik masinad sinna saaks.Minulgi 3 mootor- 2 jalgratast, mis kohe võiks arvatavasti sinna panna, kuidas? kes? on küsimused.
PS. parandan: VVK all mõtlesin VVM.
Paljude EAG-s leiduvate autode juures oli märge " restaureerimisel". Meie foorum oleks rikkam, kui ka nende taastamistöö siin kajastamist leiaks. Võimalik, et tiiger ei ole veel nende kodudest läbi-üle hupanud. siis saaks meie spetsid siin abi pakkuda ja nende tegevust kajastada.
Mis puutub nooremasse generatsiooni, siis tundub, et nende jaoks on piisavalt "vana" pärastsõjaaegne tehnika ning seda , vene tehnikat ning varuosi liigub siin veel külluses paarikümne kilomeetri raadiuseski ning see seltskond ei kõhkleks, kui oleks võimalus- vajadus nende tehnikast nimekiri teha. Samuti on nad arvuti taga kodus ja ost-müük- vahetus
toimub automotofoorumiski juba ilma nimekirjata.
Tabasin end mõttelt, et millise tehnika ning millise seltskonna nimekiri teha?EAG-s olevaid masinaid nokitsetakse kusagil salaja, ülejäänud EAG autod vaevalt "päevavalgele" tulevad, nii et nende ennesõjaaegsete autodega tegelejaid on ikka käputäis vaid, projektide lehel ju näha, paljudel viimane sissekanne tehtud aasta tagasi, mõne kohta polegi veel teateid...
Tegelikult on ju VVK juba allikas, kus mehed- masinad kirjas, hoolitsegem siis selle eest, et kõik masinad sinna saaks.Minulgi 3 mootor- 2 jalgratast, mis kohe võiks arvatavasti sinna panna, kuidas? kes? on küsimused.
PS. parandan: VVK all mõtlesin VVM.
Viimati muutis Veteran, 14 Oktoober K, 2009 07:19, muudetud 1 kord kokku.
Tervitab Enno Öövel.
Re: Vaba teema
Vabandan väga, kui päris vanatehnika omanikke kuidagi oma liiga uute masinate nimekirja ja oma kontaktandmete avaldamisega solvasin!Veteran kirjutas: Mis puutub nooremasse generatsiooni, siis tundub, et nende jaoks on piisavalt "vana" pärastsõjaaegne tehnika ning seda , vene tehnikat ning varuosi liigub siin veel külluses paarikümne kilomeetri raadiuseski
Samas olen nõus selle kompenseerimiseks 400km raadiusest olevate mp-043, mp-046 või 16-vm ükskõik mis seisus jäänuste leidmiseni viiva info edastajale andma vaevatasuks heameelga tõelist vanatehnikat - näiteks kasutamata maw mootori, mõne naumanni või svecia jalgratta restaureerimistooriku või miskit muud mul leiduvat vanavara või vanatehnikat tema omal valikul.
Eks lähen siis amf'i bussiloendamis ja "sädejabensiinon agavõrrkäimaeilähe" postitusi edasi lugema.
-
Autorestauraator
- VVK liige
- Postitusi: 3026
- Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
- Asukoht: Tallinn, Merivälja
- Kontakt:
Rahu poisid!
Ei ole olemas tõelisi vanatehnikainimesi ja neid teisi...
Loogiline, et mida vanem vanamees (nagu mina näiteks) seda vanemat tehnikat ta üldiselt hindab. Tegelikult arvan nii, et see, mis sulle meeldis kooli-eas, nii 10 ... 20. eluaastani, see saadab sind kuni surmani! See ei puuduta mitte ainult vanatehnikat, vaid ka kõike muud: muusikat, moodi, ...
Olen ennast vahel tabanud mõttelt, et mis "vana" see tehnika on, mis tehtud kuskil umbes viiekümnendatel? Aga tegelikult on see tehnika ju juba kuuekümnene!
Need poisid, kes on sündinud 1990, peavad vanaks juba seda tehnikat, mis tehtud 1985! Ja nii on, ja peabki olema. See on kahekümneaastasele poisile juba tõsine vanatehnika, see on talle taskukohane, "jõud käib üle" ja me peame leppima sellega, et see tinglik piir, 25 või 35 aastat, liigub kogu aeg edasi. Põhiline on see, et see tehnika omanikule meeldiks ja ta sellest hobist rahuldust tunneb.
... ja ma ei näe mingit põhjust vahe tegemiseks.
Ei ole olemas tõelisi vanatehnikainimesi ja neid teisi...
Loogiline, et mida vanem vanamees (nagu mina näiteks) seda vanemat tehnikat ta üldiselt hindab. Tegelikult arvan nii, et see, mis sulle meeldis kooli-eas, nii 10 ... 20. eluaastani, see saadab sind kuni surmani! See ei puuduta mitte ainult vanatehnikat, vaid ka kõike muud: muusikat, moodi, ...
Olen ennast vahel tabanud mõttelt, et mis "vana" see tehnika on, mis tehtud kuskil umbes viiekümnendatel? Aga tegelikult on see tehnika ju juba kuuekümnene!
Need poisid, kes on sündinud 1990, peavad vanaks juba seda tehnikat, mis tehtud 1985! Ja nii on, ja peabki olema. See on kahekümneaastasele poisile juba tõsine vanatehnika, see on talle taskukohane, "jõud käib üle" ja me peame leppima sellega, et see tinglik piir, 25 või 35 aastat, liigub kogu aeg edasi. Põhiline on see, et see tehnika omanikule meeldiks ja ta sellest hobist rahuldust tunneb.
... ja ma ei näe mingit põhjust vahe tegemiseks.
Vaba teema
Ma väga vabandan lp Oldmopedi ees, kuid saite asjast valesti aru ning ärge võtke asja isiklikult. Teie kollektsioon on suurepärane ja teeks au igale vanatehnikahuvilisele!
Kui ma noorte jaoks piisavalt vanaks tehnikaks pidasin pärastsöjaaegset, siis ongi ju nii , et mis on toimunud enne isiku sündi ,on vana ning vanaaegne. Ja kuna oleme siin erineva vanusega, siis on loomulik, et peame erineva ajastu tehnikat vanaks või väga vanaks- piisavalt vanaks, et selle taastamisega tegeleda. Siis veel selline nüanss: uunikumi vanuseks olgu 35 a. Kui nüüd 20 aastase noorhärra jaoks on see tervelt 15 a enne teda liikunud sõiduk, siis 60 aastase jaoks on see tema noorusajal nähtud- omatud sõiduk.Sellest ilmselt ka erinev suhtumine asjasse, mis ei tähenda mingit halvustavat suhtumist nooremate tegemistesse,lihtsalt igale oma.
Kui ma noorte jaoks piisavalt vanaks tehnikaks pidasin pärastsöjaaegset, siis ongi ju nii , et mis on toimunud enne isiku sündi ,on vana ning vanaaegne. Ja kuna oleme siin erineva vanusega, siis on loomulik, et peame erineva ajastu tehnikat vanaks või väga vanaks- piisavalt vanaks, et selle taastamisega tegeleda. Siis veel selline nüanss: uunikumi vanuseks olgu 35 a. Kui nüüd 20 aastase noorhärra jaoks on see tervelt 15 a enne teda liikunud sõiduk, siis 60 aastase jaoks on see tema noorusajal nähtud- omatud sõiduk.Sellest ilmselt ka erinev suhtumine asjasse, mis ei tähenda mingit halvustavat suhtumist nooremate tegemistesse,lihtsalt igale oma.
Tervitab Enno Öövel.
Minu ees nüüd küll vabandada ei ole vaja ja pole ka mille eest vabandada. Minupoolne õrritamine oli rohkem mõeldud selleks, et foorumis toimuvat arutelu natukene elavdada ja saada ka teisi siiani vait olnud liikmeid oma arvamust välja ütlema.
Kui nüüd tõsiselt rääkida, siis sellise nimekirja olemasolu oleks just minusgustele friikidele tunduvalt vajalikum kui maailmas ülimasslevinud ja igatpidi dokumenteeritud, kuigi tunduvalt vanemate sõidukite omanikele.
Oma valdkonna kohta võin öelda, et näiteks vähem- ja varem toodetud harkovi ja pensa tehase eksemplaride kohta puudub peaaegu igasugune ametlik informatsioon ja paljusid mudelid on huvilistel näha olnud ainult mingites tolleagses trükikvaliteedis pisikeses formaadis piltides mingis tehnika molodjozi või saruljomi ajakirjades või vdnh brozüürides. Saades mingi ime läbi sellise masina jäänuse omanikuks ja soovides seda taastama hakata, on igasugunegi kaaskannataja leidmine väga-väga vajalik, sest mõne masina puhul on teised teadaolevad eksemplarid (ja need ka mittekomplektselt säilinud) olemas näitesk üks Novaja Zemljal ja teine kuskil Komi oblastis. Pärast võib muidugi välja tulla, et see mul puudu olev 047 tagaporilaud ja ketikaitse on koos pooliku raamijäänusega olemas ka näiteks Mõisaküla või Võru vanatehnikahuvilise kolakambris, aga kuna sellised imelikud asjad nagunii ju kedagi ei huvita, siis ta ei ole seda ka kellelegi kuskil maininud.
Või teaks kellelt küsida, et kas tema rmz-2.126 tagatule kinnituse ülemised poldid on halli või kollase tsingiga kaetud.
Mingi 50ndate Viktoria või pisikesekubatuurilise Zündappi taastamine on sellega võrreldes imelihtne - võtan riiulist kataloogi ja tellin sealt enda masinale vaja olevad enamus detailid, milledest osad on lausa vanade originaalosade laojääk, osad aga siiani tootmises olevad detailid või autentsed replikad.
Kui nüüd tõsiselt rääkida, siis sellise nimekirja olemasolu oleks just minusgustele friikidele tunduvalt vajalikum kui maailmas ülimasslevinud ja igatpidi dokumenteeritud, kuigi tunduvalt vanemate sõidukite omanikele.
Oma valdkonna kohta võin öelda, et näiteks vähem- ja varem toodetud harkovi ja pensa tehase eksemplaride kohta puudub peaaegu igasugune ametlik informatsioon ja paljusid mudelid on huvilistel näha olnud ainult mingites tolleagses trükikvaliteedis pisikeses formaadis piltides mingis tehnika molodjozi või saruljomi ajakirjades või vdnh brozüürides. Saades mingi ime läbi sellise masina jäänuse omanikuks ja soovides seda taastama hakata, on igasugunegi kaaskannataja leidmine väga-väga vajalik, sest mõne masina puhul on teised teadaolevad eksemplarid (ja need ka mittekomplektselt säilinud) olemas näitesk üks Novaja Zemljal ja teine kuskil Komi oblastis. Pärast võib muidugi välja tulla, et see mul puudu olev 047 tagaporilaud ja ketikaitse on koos pooliku raamijäänusega olemas ka näiteks Mõisaküla või Võru vanatehnikahuvilise kolakambris, aga kuna sellised imelikud asjad nagunii ju kedagi ei huvita, siis ta ei ole seda ka kellelegi kuskil maininud.
Või teaks kellelt küsida, et kas tema rmz-2.126 tagatule kinnituse ülemised poldid on halli või kollase tsingiga kaetud.
Mingi 50ndate Viktoria või pisikesekubatuurilise Zündappi taastamine on sellega võrreldes imelihtne - võtan riiulist kataloogi ja tellin sealt enda masinale vaja olevad enamus detailid, milledest osad on lausa vanade originaalosade laojääk, osad aga siiani tootmises olevad detailid või autentsed replikad.