Olen viimased nädalad päris palju aega kulutanud töökoja tehnilise poole täiustamisele. Millegipärast on minul välja kujunenud nii, et poest valmis seadmeid olen muretsenud suhteliselt vähe. On see õige või vale? Kes teab.... ilmselt on juba Vene ajast jäänud sisse selline tunne, et ega poest ikka õiget töövahendit ei saa. Ikka tuli alati midagi ringi teha, tugevdada, täpsemaks teha. Tahan teha juttu mõnedest endatehtud asjadest mis praegu käsil, kuna hea oleks kuulda teiste meeste arvamust. Paljud teie seast on just samasugused isetegijad ja kindlasti on teil olemas oma arvamus minu tehtavate asjade suhtes. Võibolla õnnestub siis mõni asi paremini. Võibolla saab mõni innustust ja hakkab ka midagi analoogset aretama. Sõnaga, tahaks tekitada väikese arutelu, kuidas neid omatehtud töövahendeid käepärasemaks ja töökindlamaks teha. Jagage oma kogemusi!
Suurt abi olen saanud Enno Öövlilt/Veteran. Suur tänu sulle!
Liivapritsitööd olen kogu aeg tellinud teistest firmadest. Aeg-ajalt on seda tööd tehtud hästi, vahest halvemini, päris ära pole pidanud midagi viskama.
Mõte oma kapi soetamisest on ka üsna vana. Miks seda soetatud ei ole? Põhjusi on mitmeid. Esiteks on seda tööd vaja teha siiski suhteliselt harva. Teiseks, kunagi kümme aastat tagasi tundus hind üsna suur. Praegu hind enam ei hirmutaks. Kolmandaks, kuna minul oleks vaja suhteliselt suurt kappi, kuhu mahuksid sisse ka auto uksed, mootorratta raamid jne., siis sellise kapi jaoks jääb minu töökoda kitsaks. Olengi siis mõelnud nii ja teistpidi, aga õiget kohta pole nagu leidnud. Õue peale pole ka tahtnud seda tehnikat jätta.
Möödunud talvel oli Valloga sellel teemal jälle juttu ja siis tuli mõte, et kui ehitaks ise ja niimoodi, et kapi uks jääb ruumi sisse, aga kapp ise seina sisse ja osa sellest ka õue? Mõte hakkas idanema ja jõudsin järeldusele, et tuleb teha! Siis aga tulid jälle uued tööd peale, vajadust momendil polnud ja asi ununes. Praegu on mul käsil ZIS 110 uste tegemine. Vaja detaile puhastada, aga liivapritsimeeste juurde ei julge seda kraami hästi viia. Mõtlesin, et räägin Märt Karuga. Tema poeg, Noorkaru, teeb klaaskuulipuhastust. Ehk puhastavad nemad ära. Helistasin, aga terast ei taha nad puhastada. Ainult alumiiniumit! Siis tuli jälle vana mõte meelde, kui teeks ise.
Rahaliselt on valmis kapi ostmine muidugi odavam. See on mulle selge, aga niisuguse kuju ja suurusega kappi nagu mul vaja, pole võtta. Ennol (Veteran) on kodus omatehtud kapp. Rääkisin temaga, et kuidas on? Kas tasub teha? Tema vastu, et sul peaks selline asi juba ammu olema! No nii, mõeldud - tehtud! Mõtesin asja läbi ja mööduva nädala algul hakkasin pihta. See jutt ongi mõeldud Ennole aruandeks tööde käigust ja ehk on kellelgi häid nõuandeid, kuidas mõnda asja nii teha, et asi töötaks ka.
Mul on väike värviruum. Mõõdud umbes 6 x 4 meetrit. Suurem asi see värviruum ju pole, aga ilma selleta pole ka hakkama saanud. Liivapritsikapp värviruumi pole kindlasti parim valik, aga muud võimalust lihtsalt pole. Eks siis tuleb rohkem ruumi liivatolmust puhastada!
Värviruumi on eraldi sissekäik:
Värviruumi räästa all on mul selline vanametalli ladu. Ütleme nii, et sealt saab kõiksugu "ehitusmaterjali" metallitöö tegemiseks, üks kolikamber peab ju ühel vanatehnikahuvilisel olema! Kapi teengi sinna seina. Osa kapist jääb siis sellesse kolikambrisse.
Esiteks mõõdud? Mõtlesin nii, et auto uksed peaks ikka sisse mahtuma. ZIS-i uksed on 1100 x 1300 mm. No kapp peab veidi suurem ka olema. Tegin nii, et ukseava on 1500 laiust ja 1100 kõrgust. Raiusin seinale augu sisse:
Värviruumist paistab asi nii:
Tegin kapile metallkarkassi 50 x 25 nelikant-torust. Kapi sügavuseks jäi 550 mm, rohkemaks polnud ruumi. Enno arvas, et ehk sellest piisab. Eks praktika näitab. Sidusin selle karkassi seinaga üsna tugevalt ära. Tuleb ju kapi kaal päris soliidne.
Nüüd tegin millimeetrisest plekist sisekesta. Asi selles, et kapp tuleb kahe metallkestaga, vahel soojustusvill. See on vajalik selleks, et kapp on ju otsapidi õues, talvel läheb kapp muidu liiga külmaks. Teiseks, see soojustus isoleerib ilmselt natuke müra ka. Nimelt on mul seal kolukambri taga üks naabrimutt, kes igasuguste asjade peale armastab politseid kohale kutsuda. Viimane kord kutsus politsei kohale siis, kui lõikasin oma õuel teemantkettaga kõnniteekivisid parajaks. Muidugi tõusis selle lõikamisega "valget suitsu" ja oligi politsei kohe kohal, et mürgitan naabrimutti! Õnneks oli politseinik normaalne inimene ja sai ainult naerda.
Aga igaks juhuks on parem, kui naabrimutt ei ärritu!
Algul oli plaan sisekest teha pisut paksemast materjalist, no nii 1,2 või 1,5 mm. Kui läksin plekki tooma, selgus, et selline plekk on üsna roostene, ilmselt vihma käes seisnud. Millimeetrine oli ilus, puhas. Otsustasin siis millimeetrise kasuks. Pealegi oli Enno arvanud, et temal ei ole millimeetrisel plekil veel häda midagi. Ehk peab minulgi vastu!
Algul oli plaan plekk torukarkassi külge keevitada. Siis mõtlesin jälle nii, et kui liivajuga tagaseina auguliseks kulutab, kuidas siis plekki vahetada? Otsustasin pleki kinnitada kruvidega. Pleki ja toru vahele lasksin akrüülhermeetikut ja siis keerasin kruvid kinni. Koliseb ka vähem.
Algul oli plaan valgusteid kapi sisse mitte panna, mõtlesin, et teen suured aknad ustesse, et valgus sisse paistaks. Enno soovitas siiski valgustid kapi sisse teha. Paningi siis kaks niiskuskindlat klaaskupliga valgustit.
Ventilatsiooniavad tegin Enno soovitusel lakke. Siis lendab vähem liiva välja. Lae nurkadesse tegin augud 100 mm-se toru jaoks. Arvan, et teen plastist kanalisatsioonitorudest. Nendele on kõiki nurki ja kolmikuid saada. Plastmass teeb müra ka vähem kui plekktorud!
Lülitid on üks valgustitele, teine ventilaatori käivitamiseks.
Kapi allosas kalded liiva keskelevalgumiseks tegin Enno soovitusel kindlaks katseliselt. Panin kuiva liiva plekktahvlile ja vaatasin, millise nurga juures kõik ära valgub, siis igaks juhuks veel natuke järsemaks. Nurk tuli pisut üle 30 kraadi. Enno oli oma kapil teinud nii, et liiv jookseb alt ämbrisse. Mina mõtlesin, et võtan vana liiva välja seestkaudu. Kasutama hakkan sõelutud ehitusliiva. Üks kotitäis võiks sinna ilusti mahtuda.
Praegu on töö veel pooleli, aga on mõned küsimused, mida pole veel otsustanud.
Millist ventilaatorit kasutada? Kust sellist otsida? Nagu ütesin, kasutaks kanalisatsioonitorusid, nende välisläbimõõt on 110 mm.
Peaks vist kasutama tsentrifugaalventilaatorit, siis ei pääse liivatolm mootorit kahjustama.
Mul on küll kolikambris üks päris korraliku mootoriga Elektroluxi tolmuimeja. Kas selle kasutamine tuleks kõne alla? On kellelgi kogemusi?
Uksed plaanisin teha kahepoolsed, püsthingedega. Aknad suhteliselt suured, kasutaks aknaklaasi. Tihendaks hermeetikuga ja mõne plekist klambriga. Siis oleks lihtne vahetada, kui klaas läbipaistmatuks muutub.
Käte jaoks mõtlesin teha mõlema ukse sisse kaks ava, nii et saaks kasutada ka keskmisi avasid (kolm positsiooni). Enno ütles, et käte liikumine peab olema üsna vaba, kapp ju 1,5 meetrit lai!
Palun arvamusi ja nõuandeid! Mis valesti, mis võiks olla teisiti.
