Metalli oksüdeerimine

[kass]

olen kunagi veneajal ostnud jahitarvete poest seda vedelikku,oli väike pudelikene maksis päris palju selle ajakohta.Õpetus oli ainult inglisekeelne,pudel USA oma,inglisekeel oli kehva ja ka tulemus vilets.
Eitulnud nii hea kui relva tehase must.Arvan et oli ka oma viga,tegin midagi valesti.

Võid teha valesti või õigesti, ega tehase tulemust sellega ei saa. Need pudelikesed on mõeldud siiski väiksemate oksiidivigastuste parandamiseks, muud midagi.

[siimlane]

Tere

Tegin esimese katse ära. Halja plekitüki puhastasin atsetooniga ära ja pintseldasin relvasine peale. Metall tõmbus mustaks esimesest kokkupuutest alates ning toon oli ühtlane. Ilmastikukindlust ei oska praegu hinnata aga tundub, et see vedelik võiks hädast välja aidata küll restaureerimisprotsessi juures. Millalgi peaks ka õliversiooni katsetama ning seejärel detaile omavahel võrdlema. Üks illustreeriv pilt ka:

[siimlane]

Tere

Kui pildil on näha täiesti musta detailiosa siis praeguseks on natuke pruuni tooni juurde andnud nagu peakski olema. Küllap tegu väikese roosteollusega mis sinna juurde tekkinud oksüdeerumisprotsessi tulemusena.

[heiki]

Jahitarvete poodides müüdav lahus ei ole kuigi pikaealine ja on mõeldud vaid vigastuste parandamiseks relvade metallosadel. Punaseks kuumutamine ja õlisse kastmine jällegi ei ole tervislik karastatud detailidele, eriti vedrudele.
Sain hiljuti Arsenali tehase retsepti aastast 1958. Ma ise ei ole veel kahjuks jõudnud seda meetodit proovida.

Lahuse koostis (1 liitri vee kohta):
Vesi - 1 liiter
Naatriumhüdroksiid NaOH (tehniline seebikivi) - 700...800 gr sinine oksiid, 1000 gr must oksiid
Naatrium nitraat NaNO3 - 100 gr
Naatrium nitrit NaNO2 - 100 gr

Kuuma vette segatakse esmalt seebikivi (väikeste kogustena supilusikaga, et ei hakkaks välja pritsima), viimasena nitraat ja nitrit.
Kuna reaktiivid on söövitavad, tuleb kindlasti kanda kummikindaid ja kaitseprille ja mõistlik on kõike seda teha õues.

Töödeldavad detailid peavad olema võimalikult haljad.
Lahuse temperatuur detailide sisseasetamisel 136...138 C
Lahuse temp. detailide välja võtmisel 142...145 C (tumesinine oksiid), must oksiid 150 C.

Protsessi pikkus süsinikterasele 1,5 h
Protsessi pikkus legeeritud terastele 2...2,5 h

Ei ole vaja väga täpset kemikaalide kaalumist, kõikumine võib olla 10...20 gr iga reaktiivi kohta. Kuid temperatuur on väga tähtis. Mida kõrgem temperatuur ja suurem kogus seebikivi, seda mustem saab olema tulemus. On olemas neli varianti oksüdeerimiseks: must matt, must läikiv, sinine matt, sinine läikiv.

Vajaminevad reaktiivid saab osta siit: http://www.keemiakaubandus.ee/index1.html

[zyndapp666]

Päris huvitav!

Olen nii mõnegi protsessi juures olnud aga päris selliste koostisainetega mitte, tasub katsetamist. Tänud!

[siimlane]

Härrased keemikud,

Kes võtab selle protsessi esimesena ette? Mina algajana ei julge katsetada, aga kui kellelgi läheb keetmiseks seisaksin heameelega kõrval ja vaataks kuidas asjad arenevad.

Siim

[Autorestauraator]

Töödeldavad detailid peavad olema võimalikult haljad.
Lahuse temperatuur detailide sisseasetamisel 136...138 C
Lahuse temp. detailide välja võtmisel 142...145 C (tumesinine oksiid), must oksiid 150 C.

Ma vaatasin neid temperatuure ja tekkis kahtlus, et kuidas sellist temperatuuri saavutatakse?

Tegemist on küll soolalahusega, aga kas selle keemistemperatuur tõesti üle 150kraadi C on? Tegemist ju ikkagi vesilahusega. Normaalrõhul keemistemperatuurist kõrgemale ei saa minna, kuumuta palju tahes.

Kui keemistemperatuur nii kõrge ei ole, siis tuleb seda prptsessi autoklaavis toimetada? Oli selles allikas midagi sellest ka juttu?

[kass]

Pakun veel kord linki, millest on juba juttu olnud, seal ka temperatuurist juttu
http://timo.santerihapponen.net/mustaus/index.html

[Autorestauraator]

Vaatasin selle teksti kiiruga läbi.

Seal kirjutab jah, et seda segu, mis koosneb naatriumhüdroksiidi ja naatriumnitriti segust, tuleb senikaua lisada, kuni keemistemperatuur tõuseb 138 ... 140 kraadini. Siis panna detailid sisse ja keeta 10 ... 20 minutit. Seejärel pesta veega.

[heiki]

Autode jahutusvedelikud koosnevad ka suuresti veest, ometigi on keemistemperatuur kaugelt üle 100 kraadi. Minul tekkis ka sama küsimus keemise kohta, kuid mulle selgitati nii, et protsessi käigus aurustub osa vett ja lahuse keemispunkt seetõttu järjest tõuseb ja nii ongi protsessi lõpus temperatuurid kõrgemad kui alguses. Võimalik et need ongi lahuse keemispunktid, saan teada kui olen järgi proovinud. See on Arsenali tehases EW ajal kasutatud tehnoloogia millega seal töödeldi relvi.
Ostsin täna reaktiivid ja kraadiklaasi ära ja kui järgi proovitud, annan teada kuidas oli. Kui silmi ei lõhu...