Tinapahtli plussid ja miinused.

Kõik, mis muude teemade alla ei sobi
Vasta
Sõnum
Autor
Automaaler
VVK liige
Postitusi: 127
Liitunud: 03 Aprill N, 2008 00:00
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Tinapahtli plussid ja miinused.

#1 Postitus Postitas Automaaler »

Nagu juba Märt ühes teises teemas vihjas, oli mul temaga eelmise aasta lõpus, telefonitsi juttu pealkirjas mainit tinapahtli kasutamisest.
Kuna mulle on postkasti ka saabunud selle kohta paar kirjalikku küsimust, et millest see tinapahtliga seoses arutelu tekkis, siis otsustasin, et võiks sel teemal siin veidi pikemalt rääkida.

Ühesõnaga, kui mul töös oleva "Cadillaci" kere pealmised plekipinnad said vanast värvist puhtaks lihvitud, siis pidin otsustama, mida ette võtta nende keevituskohtadega, mis olid kinni "punktitud". Selles mõttes, et nagu osadelt piltidelt autoblogis näha võib, pole keevituspunkte tihedalt üksteise kõrvale lastud, vaid millegipärast on neid umbes iga cm. järel.
Mina eeldasin, et keevitustööd käivad ikka tavapäraselt: ¨ablooni järgi lõigatakse sobiv tükk välja, pannakse serv-servaga tasa, fikseeritakse paari punktiga ning seejärel lastakse korralikult keevitusega kinni.
Kuna seekord tehti nii, nagu tehti, siis mis seal enam.

Kuna tavalise pahtliga taolisi kohti paksult "kasvatada" pole mõtet, siis helistasin Märdile ning küsisin, mis ta arvab tinapahtli kasutamisest selliselt keevitatud kohtades ning millised on tema kogemused.
Tema vastus oli, et seda võiks kasutada võimalikult vähe, mida ma ka tegin.

Vaadates neid teisi vanu sõidukeid ja ka "Cadillacile" tehases peale kantud tinapahtlit, siis tänapäevasega võrreldes, mida mina kasutasin, on nad (vähemalt minu arust) erinevad. Vanematüübiline tinapahtel, mis vist peakski tegelikult suurelt jaolt tina olema, on pehme ja kergesti lihvitav. Küünega kraapides jäävad järgi silmnähtavad kriimud. Tänapäevane tinapahtel aga kuivab vanematüübilisega võrreldes kivikõvaks tänu oma kahekomponendilisele koostisele ning lihvidagi on teda kordi raskem.

Kas niisuguste keevituskohtade taoline töötlusviis end sellisel moel õigustab või mitte- raske öelda. Seetõttu on ka teiste arvamused siia teemasse oodatud, kes nii vanema kui ka tänapäevasema tinapahtliga ning selle alt ilmuva vaatepildiga kokku puutunud.
Võibolla vaidluse käigus selgub lõpuks ka tõde :)

alopex
VVK liige
Postitusi: 488
Liitunud: 11 Märts T, 2008 00:00
Asukoht: Viljandi

#2 Postitus Postitas alopex »

Ka minu BMW-340 katus on tehase poolt juba "jätkatud" ja muide neljast kohast , ning need jätkukohad on kaetud juba tehase poolt tinapahtliga. Ise pole tinapahtlit kasutanud, seega räägin oma sõiduki tehasepoolsest tinapahteldusest. Kruvikeeraja otsaga seda mudides, on pahtel tõesti pehme (elastne).Peale haaveldamist on selline koht karedam (matim). Pildil selline näha silmaga kohe. Pole sinna alla veel piilunud, seega ei oska öelda, kas pahtli ja pleki vahele ka roosteuss pugenud on !!
Hetkel igatahes roostet näha kuskilt pole (tinapahkelduse juures).

Pilt

Veteran
VVK liige
Postitusi: 258
Liitunud: 04 Oktoober L, 2008 00:00
Asukoht: Viljandimaa

Vaba teema.

#3 Postitus Postitas Veteran »

Hr Automaaler mainis siin kahekomponentset tinapahtlit. Paistab, et pean poodi uurima minema, mis see on ,palju maksab ja kas veel on. Kas see kantakse plekile ka kuumutades, nagu vana tinapahtlit? Või on siin tegemist sõnademänguga, nagu (oli vist) vedel raud, mis tegelikult on üks kahekomponentne vaikude baasil kinnimätsimise- pidamasaamise-täitmise vahend? Või tuntakse seda ka tinapahtli nime all?
See "õige" tinapahtel on ikka see erisulam (plastilises olekus püsimise suurem temperatuuridiapasoon) mida põletileegi abil peale kantakse ja mingil määral kuju antakse.
Loodan, et saan targemaks!

Tervitustega Enno Öövel.

Automaaler
VVK liige
Postitusi: 127
Liitunud: 03 Aprill N, 2008 00:00
Asukoht: Tartu
Kontakt:

#4 Postitus Postitas Automaaler »

Tere jälle.

See tinapahtel, mida ma kasutasin musta Cadillaci keevituskohtade silumiseks, on Roberlo toode ning kannab nimetust SN-96.
Täpsemat infot saab selle pahtli kohta www.roberlo.com kodulehelt. Automotive lahtrist, "putties" pealkirja alt.
http://www.roberlo.com/uk/productos.php

P.S. Jäi veel mainimata, et ma püüan millalgi sellest potsikust ning temas peituvast sisust mõne pildi teha ning siia lisada. Siis saavad lugejad vast täpsemalt aru, mida ma tinapahtli all silmas pean.

Autorestauraator
VVK liige
Postitusi: 3026
Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
Asukoht: Tallinn, Merivälja
Kontakt:

#5 Postitus Postitas Autorestauraator »

Tere.
Peab tunnistama, et oleme Taaviga rääkinud kumbki eri asjast. Mida kujutab endast Roberlo SN 96? Ei oska öelda. Ilmselt kuulub see puhtalt maalrite pärusmaale ja ei julge sellest midagi arvata, kogemus puudub.
Mina pidasin tinapahtelduse all silmas sellist asja: (Unicwebist üle toodud)

TINAPAHTELDUS JA SELLE KASUTAMINE AUTO ROOSTEKAHJUSTUSEGA KATTEPLEKKIDE RESTAUREERIMISEL.

Pilt

ROOSTEKAHJUSTUSE ISELOOM

Pilt

Pilt

PLEKI PUHASTAMINE: LIIVAJOAGA VÕI HAPPEVANNIS, ENNE KRUNTIMIST MEHAANILINE PUHASTUS

Pilt

MATERJALID

Pilt

KERETINA BERA SUPER LT, SULAMIST. 188 ... 250 KRAADI

TÖÖRIISTAD:

Pilt

Pilt

PINNA KRUNTIMINE

Pilt

KRUNDITUD PINNA PUHASTAMINE

TINA PEALEKANDMINE JA PAHTELDAMINE

Pilt

TINA MEHAANILINE TÖÖTLEMINE, TÖÖRIISTAD

Pilt

Pilt

Pilt

TULEMUS:
väljast

Pilt

ja seestpoolt

Pilt
Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator

Automaaler
VVK liige
Postitusi: 127
Liitunud: 03 Aprill N, 2008 00:00
Asukoht: Tartu
Kontakt:

#6 Postitus Postitas Automaaler »

Sain siis lõpuks ka sellest kõnealusest tinapahtli purgist ning selle sisust paar pilti teha. 1 ja 2.

Vasta

Mine “Vaba teema”