Mattkroom

Kõik, mis muude teemade alla ei sobi
Sõnum
Autor
motorist
VVK sõber
Postitusi: 24
Liitunud: 11 Aprill R, 2008 00:00

Mattkroom

#1 Postitus Postitas motorist »

...
Viimati muutis motorist, 21 Detsember T, 2010 20:47, muudetud 1 kord kokku.

Jossu
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 82
Liitunud: 03 Märts E, 2008 00:00
Asukoht: Tartu/Saaremaa

#2 Postitus Postitas Jossu »

Kas mitte ongi see tavaline poleerimata kroom, see poleeritakse läikima...

motorist
VVK sõber
Postitusi: 24
Liitunud: 11 Aprill R, 2008 00:00

#3 Postitus Postitas motorist »

...
Viimati muutis motorist, 21 Detsember T, 2010 20:41, muudetud 1 kord kokku.

Valts
VVK liige
Postitusi: 239
Liitunud: 06 Aprill P, 2008 00:00
Asukoht: Vändra
Kontakt:

#4 Postitus Postitas Valts »

Kaasfoorumlane Vanakaru ehk oskab lähemalt kommenteerida seda asja aga kas võiks äkki läbida tavalise kroomimise protsessi koos eeltöödega aga lihtsalt viimast vasekihti enam peegliks ei poleeri vaid laseb lihtsalt kroomi peale.

Peaks ju küll veidi matt jääma......?

Veteran
VVK liige
Postitusi: 258
Liitunud: 04 Oktoober L, 2008 00:00
Asukoht: Viljandimaa

Mattkroom

#5 Postitus Postitas Veteran »

TET Viljandi tsehhis kroomiti hüdrosilindrite vardaid kuskil 90-ndate alguseni. Liivapritsi pind tuli ilus matt, läikimatöödeldud pinnad, mis seal 25 aasta eest ilma vasetamata kroomiti (seda protsessi seal ei olnud)säravad siiani.
Leian, et kroomkatte "nägu" oleneb pinna eelnevast töötlusest, on see siis liiva, või haavlipritsipind või ideaalselt poleeritud pind.
Veteran.

kass
VVK sõber
Postitusi: 200
Liitunud: 15 Oktoober K, 2008 00:00
Asukoht: Türi

#6 Postitus Postitas kass »

Huvitab mindki see "mattkroomi" teema ja küsimuse püstitaja käest millalgi ka uurinud mida tema selle kohta arvab.
Nüüd mutrivõtmeid vaadetes võtsin ka mõne näpuvahele ja panin oma NSU kõrvale....Võtsin siis Zebra ja Proxxoni võtme, neil käepideme osa matt (nagu aru saan, pole esiteks vaja ,et läigiks ja teiseks, et ei oleks liiga libe?) ja nii lihtvõtme kui ka silmuse poolel läikimist kuipalju.
Ilmselt siis võti mingi pritsiga alguses kergelt töödeldud ja seejärel otsad lihvitud/poleeritudki vb kuigipalju ja siis galvaanikasse. Olen ühte võtit õhemakski käianud, ei paista vaske all olevat ja millekski seda vaja, ilmselt erilist korrosioonikindlust pole võtmel vaja ja kõrgläiget ka mitte.
Selle pika tühjajutu mõte, et tuleb lihtsalt võtta mingi detail, liivapritsiga üle ja galvaanikasse ja siis on näha, kas ja mis!
Päris vahelduvvooluga nagu galvaniseerida ei saa minu teada, kasutatakse küll impuls-toidet ja poolusete hetkelist ümberühendamist jms vigureid.
Saadav pinnakate oleneb küll kasutavast voolutugevusest, temperatuurist ja muudest viguritest. Suure vooluga läheb asi lausa "karvaseks" kätte ja see muidugi eriti ei läigi enam.
Need NSU mattdetailid on küll sellised siledad ja siidised :roll:
Kokkuvõtteks - teooria on hea, praktika aga parem. Anna "naabrimehele" üks pritsitud tükk kaasa, las paneb läikivate vahele millalgi või veelparem, mitu ühesugust erineva pinnatöötlusega tükki :wink: ja siis anna kohe meile ka teada, mis välja tuli.

motorist
VVK sõber
Postitusi: 24
Liitunud: 11 Aprill R, 2008 00:00

#7 Postitus Postitas motorist »

...
Viimati muutis motorist, 21 Detsember T, 2010 20:44, muudetud 1 kord kokku.

Siim
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 4
Liitunud: 14 November R, 2008 00:00
Asukoht: Saku

#8 Postitus Postitas Siim »

Olen teinud klaaskuuliga metallist detaile. Kõigepealt poleeriti metall siledaks, kõrgläikesse ei poleeritud ning siis lasin klaaskuuliga detaile üle.
Tulemus jäi pärast kroomimist ikka väga hea, võrreldav ülalpool pildil olevate mutrivõtmetega.
Kahjuks ei taibanud pilti teha.

zyndapp666
Uus kasutaja
Uus kasutaja
Postitusi: 343
Liitunud: 02 Aprill K, 2008 00:00
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

#9 Postitus Postitas zyndapp666 »

See mattkroomi teema on ka minujaoks väga huvitav. Minu ettepanek olekski ikkagi see, et valmistame ette erineva pinnatöötluse ja kvaliteediga "katsedetaile" ja saadame siis galvaanikasse. Selle kohapealt aitab ilmselt Vanakaru... :wink:
Soovides parimat, Siim.

kass
VVK sõber
Postitusi: 200
Liitunud: 15 Oktoober K, 2008 00:00
Asukoht: Türi

#10 Postitus Postitas kass »

Eks ole ka minu koduraamatukogus peale ajakirja kroonika ka Gont¨arenko 1957 aasta Galvanotehniku käsiraamat :D
Lk. 117 loen:
Eristatakse kolme kroomsadestiste põhitüüpi:
a) piimjas - saadakse võrdlemisi väikesel vpplutihedusel (10 - 25 A/dm2) ja temperatuuril 65 kraadi C ning üle selle;
b)läikiv - saadakse temperatuuril 45-58 ja keskmisel voolutihedusel (25-55 A/dm2)
c) poorne - saadakse kõrgel temperatuuril (58-74) ja võrdlemisi suure volutiheduse juures (40-100 A/dm2 ja üle selle).

Nii et sõltub siiski voolu ja temperatuuri kombinatsioonist. Ja ega Vasaras keegi ei hakka jah liini parameetreid ümber seadistama, küll aga mõni väiksem tegija võib nuppe keerata nii , et kroomkate tuleks "piimjas".
Aga ikkagi võiks proovida kuidas pritsitud pind kroomides jääb!

Vasta

Mine “Vaba teema”