Marski Grosser?
Postitatud: 27 Detsember T, 2011 09:59
Kõigepealt, kes on Marski? Ja mis on Grosser?
Marskiks kutsuti Carl Gustaf Emil Mannerheimi, soome marssalit, kellel on Soome ajaloos palju olulisi rolle. Ja Grosser on Mercedes Benz 770 F-Cabriolet e. Grosser Mercedes Offener Tourenwagen.
Juba peaaegu pool aastat tagasi helises ühel päeval töökoja telefon, toru otsas sõber Eldor ja räägib , õigemini küsib, järgmise jutu:
"Kas tead midagi sellest jutust, et Hitler oli kinkinud Mannerheimile 50-juubeliks Grosseri? Ja nüüd käib jutt, et soomlased on selle maha müünud, Kanadasse?"
Ausalt öeldes, ega ma sellest kuigi palju ei teadnud. Mingis mälusopis oli küll jutt mingist soome Grosserist, aga see oli ka kõik.
Lubasin, et küsin soome sõprade käest järgi! Küllap nad midagi ikka teavad.
Kõigepealt lõin siiski Google otsingusse sisse: Gustaf Mannerheim.
Leidsin, et Carl Gustaf Emil Mannerheim elas 1867 - 1951, seega ei saanud Hitler talle 50 juubeliks kingitust teha. Küll tuli välja, et nad on siiski Soomes kohtunud.
Riitta Kastemaa abiga jõudsin selle leheni: http://www.mannerheim.fi/
Siit tuli välja nii mõndagi huvitavat!
Vabandan Eldori ees, et nii palju aega läks! Vastus oli juba ammu käes, aga kirjapanekuks kulus pea pool aastat...
Minu tõlge sellelt lehelt: http://www.mannerheim.fi/13_erity/s_auto2.htm
Mannerheimi Mercedes Benz 770 F-Cabriolet või samuti Grosser Mercedes Offener Tourenwagen-iks kutsutud auto oli üks selle ajastu kallimate ja uhkemate autoed hulka kuuluv sõiduk. Auto, mille mass on 4100 kg, võimsus 230 hj, suurim kiirus 170 km/tunnis, soomustatud kerega hiiglane toodi Vaasa kaudu Soome 1941. aasta detsembris. Auto anti tellijale üle Mikkelis 16.12.1941.
Vastupidi avalikkuses liikuvatele juttudele, see Mercedes ei olnud Hitleri sünnipäevakingitus Mannerheimile. 75. juubeliks, 4.06.1942 sai Marski Hitlerilt kingituseks kolm tulitera Steyr-maasturit.
Mercedesel olid tohutud gabariitmõõdud: pikkus ligi kuus meetrit (5980 mm), kõrgus (katusega) oli 1800 mm, teljevahe 3880 mm, kliirens 200 mm ja laius 2050 mm. Mannerheimi autojuhil, Kauko Rannal, kulus auto põhjalikule pesemisele koguni neli tundi. Rehvimõõt oli 8 ¼ x 17 tolli.
Auto soomustuse kohta võiks öelda, et põrandaosa oli tehtud 5,5 – 6 millimeetrisest ja muud kereplekid 3 millimeetrisest erikarastusega teraslehest, seega oleks auto ilma oluliste kahjustusteta pääsenud kergemate miinide otsa sattudes, või selleaegsete kergemate tulirelvade rünnakutest. Klaasid olid kuulikindlast, 40 millimeetrisest materjalist.
Seest oli Mercedes luksuslik. Sisustus nahkne, istmete vahel ülestõstetavad käetoed. Esiistmete teha oli kinnitatud kolm kokkuklapitavat lisaistet. Seega mahtus autosse üheksa inimest.
Kütust kulus maanteesõidul 27 liitrit sajale, seetõttu oli kütusepaak suur, 195 liitrit. Kütusena kasutati muuseas spetsiaalselt selle auto jaoks Saksamaalt toodud sünteetilist bensiini.
Mannerheimil oli see auto aktiivses kasutuses, mitte ainult esindussõitudel. Kui ilm ja teeolud vähegi võimaldasid, kasutati seda masinat tavaliste töösõitude tegemiseks.
Augustis 1944, kui Mannerheimist sai Soome Vabariigi president, ei tulnud ta ametissepühitsemise tseremooniale enam Mercedesega, vaid kinnise kerega V12 Packardil. See sai olla osotus sellele, et soomlaste suhtumine sakslastesse oli muutunud, Mercedest seostati mingil määral selle kinkija, Adolf Hitleriga.
Olgugi, et Mercedes oli Mannerheimi lemmikauto, ei kasutanud ta seda automarki välispoliitilise renomee pärast enam kordagi. Auto seisis kogu presidendiksoleku aja garaazhis. Kui Mannerheim 1946. aasta lõpus tervislikku seisundit põhjuseks tuues presidendiametist tagasi astus, otsustas ta selle Mercedese Rootsi müüa. Sõjajärgses puudustkannatavas ja kõvasti rasida saanud Soomes oli selle masina ülalpidamine ja sõitmine väga kallis lõbu. Lisaks, poliitilistel põhjustel ja auto ajalugu tundes, oli sellega sõitmine Soomes võimatu.
Nii laaditigi see auto 28.01.1947 Stokholmi sõitvale laevale. Peale seda on maailmast tulnud mitmesuguseid teateid selle saatusest. Rootsis vahetas auto omanikku lühikese aja jooksul mitu korda. 1948. aastal müüdi masin USA-sse, kus selle ajaloolist väärtus rikastati mitmesugustes ettevõtmistes, teiste seas ka filmi The Desert Fox: The Story of Rommel, võtetel (1951), kus masin sai Hitleri auto osa. Uuesti tuli auto avalikkuse ette 1973 aastal, kui see müüdi Hitleri auto pähe Arizona auto-oksjonil. Auto hinnaks kujunes rekordiline 153 000 USD. Poole aasta möödudes vahetas auto jälle omanikku, taas rekordilise hinnaga. STT (Suomen Tietotoimisto) saatis maailma uudisteagentuuuridele 13.1.1973 teate, kus öeldi, et see auto ei olnud mitte Hitleri, vaid Marski auto.
See teade jäi siiski üldise tähelepanuta ja vahetas omanikke legend järgi, et tegemist on Hitleri autoga. 1990-ndate keskel oli auto jõudnud ühe USA endise kindrali erakollektsiooni ja oli plaan restaureerida see originaalseisukorda.
Marskiks kutsuti Carl Gustaf Emil Mannerheimi, soome marssalit, kellel on Soome ajaloos palju olulisi rolle. Ja Grosser on Mercedes Benz 770 F-Cabriolet e. Grosser Mercedes Offener Tourenwagen.
Juba peaaegu pool aastat tagasi helises ühel päeval töökoja telefon, toru otsas sõber Eldor ja räägib , õigemini küsib, järgmise jutu:
"Kas tead midagi sellest jutust, et Hitler oli kinkinud Mannerheimile 50-juubeliks Grosseri? Ja nüüd käib jutt, et soomlased on selle maha müünud, Kanadasse?"
Ausalt öeldes, ega ma sellest kuigi palju ei teadnud. Mingis mälusopis oli küll jutt mingist soome Grosserist, aga see oli ka kõik.
Lubasin, et küsin soome sõprade käest järgi! Küllap nad midagi ikka teavad.
Kõigepealt lõin siiski Google otsingusse sisse: Gustaf Mannerheim.
Leidsin, et Carl Gustaf Emil Mannerheim elas 1867 - 1951, seega ei saanud Hitler talle 50 juubeliks kingitust teha. Küll tuli välja, et nad on siiski Soomes kohtunud.
Riitta Kastemaa abiga jõudsin selle leheni: http://www.mannerheim.fi/
Siit tuli välja nii mõndagi huvitavat!
Vabandan Eldori ees, et nii palju aega läks! Vastus oli juba ammu käes, aga kirjapanekuks kulus pea pool aastat...
Minu tõlge sellelt lehelt: http://www.mannerheim.fi/13_erity/s_auto2.htm
Mannerheimi Mercedes Benz 770 F-Cabriolet või samuti Grosser Mercedes Offener Tourenwagen-iks kutsutud auto oli üks selle ajastu kallimate ja uhkemate autoed hulka kuuluv sõiduk. Auto, mille mass on 4100 kg, võimsus 230 hj, suurim kiirus 170 km/tunnis, soomustatud kerega hiiglane toodi Vaasa kaudu Soome 1941. aasta detsembris. Auto anti tellijale üle Mikkelis 16.12.1941.
Vastupidi avalikkuses liikuvatele juttudele, see Mercedes ei olnud Hitleri sünnipäevakingitus Mannerheimile. 75. juubeliks, 4.06.1942 sai Marski Hitlerilt kingituseks kolm tulitera Steyr-maasturit.
Mercedesel olid tohutud gabariitmõõdud: pikkus ligi kuus meetrit (5980 mm), kõrgus (katusega) oli 1800 mm, teljevahe 3880 mm, kliirens 200 mm ja laius 2050 mm. Mannerheimi autojuhil, Kauko Rannal, kulus auto põhjalikule pesemisele koguni neli tundi. Rehvimõõt oli 8 ¼ x 17 tolli.
Auto soomustuse kohta võiks öelda, et põrandaosa oli tehtud 5,5 – 6 millimeetrisest ja muud kereplekid 3 millimeetrisest erikarastusega teraslehest, seega oleks auto ilma oluliste kahjustusteta pääsenud kergemate miinide otsa sattudes, või selleaegsete kergemate tulirelvade rünnakutest. Klaasid olid kuulikindlast, 40 millimeetrisest materjalist.
Seest oli Mercedes luksuslik. Sisustus nahkne, istmete vahel ülestõstetavad käetoed. Esiistmete teha oli kinnitatud kolm kokkuklapitavat lisaistet. Seega mahtus autosse üheksa inimest.
Kütust kulus maanteesõidul 27 liitrit sajale, seetõttu oli kütusepaak suur, 195 liitrit. Kütusena kasutati muuseas spetsiaalselt selle auto jaoks Saksamaalt toodud sünteetilist bensiini.
Mannerheimil oli see auto aktiivses kasutuses, mitte ainult esindussõitudel. Kui ilm ja teeolud vähegi võimaldasid, kasutati seda masinat tavaliste töösõitude tegemiseks.
Augustis 1944, kui Mannerheimist sai Soome Vabariigi president, ei tulnud ta ametissepühitsemise tseremooniale enam Mercedesega, vaid kinnise kerega V12 Packardil. See sai olla osotus sellele, et soomlaste suhtumine sakslastesse oli muutunud, Mercedest seostati mingil määral selle kinkija, Adolf Hitleriga.
Olgugi, et Mercedes oli Mannerheimi lemmikauto, ei kasutanud ta seda automarki välispoliitilise renomee pärast enam kordagi. Auto seisis kogu presidendiksoleku aja garaazhis. Kui Mannerheim 1946. aasta lõpus tervislikku seisundit põhjuseks tuues presidendiametist tagasi astus, otsustas ta selle Mercedese Rootsi müüa. Sõjajärgses puudustkannatavas ja kõvasti rasida saanud Soomes oli selle masina ülalpidamine ja sõitmine väga kallis lõbu. Lisaks, poliitilistel põhjustel ja auto ajalugu tundes, oli sellega sõitmine Soomes võimatu.
Nii laaditigi see auto 28.01.1947 Stokholmi sõitvale laevale. Peale seda on maailmast tulnud mitmesuguseid teateid selle saatusest. Rootsis vahetas auto omanikku lühikese aja jooksul mitu korda. 1948. aastal müüdi masin USA-sse, kus selle ajaloolist väärtus rikastati mitmesugustes ettevõtmistes, teiste seas ka filmi The Desert Fox: The Story of Rommel, võtetel (1951), kus masin sai Hitleri auto osa. Uuesti tuli auto avalikkuse ette 1973 aastal, kui see müüdi Hitleri auto pähe Arizona auto-oksjonil. Auto hinnaks kujunes rekordiline 153 000 USD. Poole aasta möödudes vahetas auto jälle omanikku, taas rekordilise hinnaga. STT (Suomen Tietotoimisto) saatis maailma uudisteagentuuuridele 13.1.1973 teate, kus öeldi, et see auto ei olnud mitte Hitleri, vaid Marski auto.
See teade jäi siiski üldise tähelepanuta ja vahetas omanikke legend järgi, et tegemist on Hitleri autoga. 1990-ndate keskel oli auto jõudnud ühe USA endise kindrali erakollektsiooni ja oli plaan restaureerida see originaalseisukorda.