Märt Karu võiks soovitada, loodan et telefoninumber pole muutunud:
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=3603&page=2

Mille ratas?



No saan ise ka aru, et ilmselt mootorrattaga on olnud tegemist.
Lugesin üle: 40 kodarat, 19 tolli pöid.
Rumm sümmeetriline:



Kodaraaugud omapärased:



Izh ta ei ole, seda tean isegi.
Kust ta tekkis, ei mäleta... omateada olen kunagi korjanud ühe DKW juppe, see ta vist ka ei ole.
Ja ühe Indiani juppe ka korjasin, seda ei oska arvata.

Targemad vastavad.

Oleks üks liivapritsiga pinna puhastamisega seotud küsimus.

Kui on soov säilitada pritsitava pinna kõrval/lähedal olev originaalvärv, siis millega oleks mõttekas antud ala kinni katta? Olen lugenud küll, et pritsitakse üksikuid roostes kohti ja pärast hajutatakse paranduskoht. kuid millega katta säilitatavat värvipinda nii ,et liiv seda kattematerjali kiirelt läbi ei kulutaks?

Tugevam kattepaber, paksem kile, kummileht on väga hea, isegi mingi vana riidematerjal võtab päris hästi kinni. Pluss maalriteip, millega kinnitada.

Kui viid mõne suure pritsi alla, kus puhastatakse suuri ehituskonstruktsioone, siis võivad nad isegi 4mm vineeri "ära pritsida". Sellist kohta ei soovita. Väikesema püstoliga probleeme ei teki, aga jälgima peab!

Autorestauraator kirjutas:Mille ratas?


No saan ise ka aru, et ilmselt mootorrattaga on olnud tegemist.
Lugesin üle: 40 kodarat, 19 tolli pöid.
Rumm sümmeetriline:





Targemad vastavad.

Nagu ikka, targemaid ei ole või nad ei loe või ei vasta! Ei tea minagi, mille või kelle ratas. Midagi sarnast ei tea ka sakslased, aga müüvad juba pikemat aega. Üldse peaks selline teema vb hoopis identifitseerimise rubriigis olema, vb ka mitte.
http://www.ebay.at/itm/Hinterrad-Vorder ... 41628e93f3
Ja vaatamata sakslaste kavalale keerutamisele ei tohiks see ratas vist mitte ei NSU, DKW ega ka Zündapi oma olla.

Tervist!

Kuna teema nimeks on küsimused, siis üks selline on mul välja pakkuda.

Kas on tösi, et ei Eestis, ega vist eriti ka kuskil mujal Euroopas ei taasta keegi algselt kroomitud olnud alumiin-silumiindetaile(pot metal'iks nimetatakse kah, kui öieti aru olen saanud)?

Kroomimisest aeg-ajalt ikka jahutakse foorumites, tundub nagu Eestis oleks ainus tegija vaid härra Brok Narvast, ja seal peale metalli ei kroomita midagi, on nagu mulje jäänud.

Ehk on keegi paremini kursis?

Tänud,
Indrek

90Deville kirjutas:Tervist!

Kuna teema nimeks on küsimused, siis üks selline on mul välja pakkuda.

Kas on tösi, et ei Eestis, ega vist eriti ka kuskil mujal Euroopas ei taasta keegi algselt kroomitud olnud alumiin-silumiindetaile(pot metal'iks nimetatakse kah, kui öieti aru olen saanud)?

Kroomimisest aeg-ajalt ikka jahutakse foorumites, tundub nagu Eestis oleks ainus tegija vaid härra Brok Narvast, ja seal peale metalli ei kroomita midagi, on nagu mulje jäänud.

Ehk on keegi paremini kursis?

Tänud,
Indrek

Isiklikud kogemused puuduvad.
Hiljuti oli sellel teemal juttu VVK liikme, Ülo-ga. Mitte ainult juttu, aga sai tehtud tööd ka näha. See töö tehti vist Poolas.





Suurema pildi vaatamiseks klikka pildile, siis näeb kvaliteeti ka.

Suured tänud selle info eest, eks kaevan siit nüüd edasi.
Vähemalt tekitab lootust et ei pea Usasse saatma hakkama hunnikut jubinaid.
Muidugi önn, et 40a usa auto, mitte 50date, oleks muret tekitavaid detaile veelgi rohkem

Kasutaks ka siis ära küsimuste teemat

Kõigepealt natuke tausta - hetkel on käsil ühe 30-te lõpust pärit Chevrolet kallal nokitsemine. Kuna toorik oli vene ajal piisavalt "kvaliteetseid" remonte näinud, suhteliselt ebakomplektne, seisnud aastaid lageda taeva all ning soetatud ainult juhuse ning soodsa hinna tõttu, siis kohe algul oli selge, et originaalkorda taastamisel mõte puudub. Hetkel on asjasse puutuvate ametnikega põhjalikult vesteldud ning saadud luba peale kere taastamist ning moodsama tehnika paigaldust see omavalmistatud sõidukina arvele võtta. Ehk siis loodetavasti võiks määramata aja möödumisel meie teedel suviti vurada üks tore sõiduriist, mille inglismannide keelne stiilinimetus oleks Street Rod.

Kere seisukord on selles suhtes nutune, et põhi ja kusagil 15 cm sellest ülespoole ulatuv on kas rooste või omaaegse atsetüleenkeevituse poolt rikutud. Kuigi praktiliselt kõiki vajalikke plekke on ka järgitehtud detailina saada, ei ole hinnad just eriti taskukohased ning nagu ka Autorestauraator kusagil väga täpselt kirjutanud on, poleks ju valmis pleki külge keevitamine üldsegi nii lõbus tegevus. Aga nüüd asja juurde:

Hetkel tegelen eesmise ukseposti taastamisega ning murekohaks on selle konstruktsioon. Koosneb see üsna mitmest paksu pleki kihist, ning küljepleki välimine serv on keeratud 90 kraadi all postile peale ning kohale punktitud. Selle serva vahel on otseloomulikult roostet. Enamus servast on õnneks suhteliselt tihedalt vastu teist plekki ning paikamise käigus sellist kohta lahti puurides oli kahe pleki vahel ainult õrnalt pindmist roostet. Kohad, kus plekkide vahele on jäänud mingisugusel põhjusel rohkem ruumi, on ka ulatuslikumalt roostes ning neid olen tükkhaaval välja vahetama asunud. Tean, et õige oleks kogu see serv lahti puurida, puhastada ning vajadusel välja vahetada ja uuesti peale keerata, kuid arvestades töö mahtu ning suhteliselt minimaalseid roostekahjustusi, esialgu eelistaks seda mitte teha. Kui oleks tegu parema (loe: haruldasema) toorikuga ning eesmärk oleks näituseautot teha, siis isegi mitte ei kahtleks selles, antud juhul siiski on restaureerimise asemel tegu pigem kere kapitaalremondiga. Kaasaegsema tehnika puhul olen selliseid kohti senimaani päris edukalt suutnud peale võimaluste piires puhastamist ning fosforhappega immutamist ja happejääkide koristamist kaitsta epokrundile kantud kerehermeetikuga, mis siis omakorda kruntide-värvidega kaetud, kuid antud juhul on tegu nähtavate pindadega ning viimistlus peaks seal olema viisakam. Niisama plekile kantud epokrunt ja värv ilmselt ei kaitseks antud kohta piisavat ning mingisuguse aja pärast arvatavasti hakkab läbi värvkattesse tekkinud mikromõrade rooste uuesti pead tõstma. Nüüd küsikski, kuidas suhtuvad teadjamad-kogenenumad varianti, see serv enne värvi eeltöid õhukese keretina kihiga katta? Peaks ju tina sellistele väntsutamisetele natuke paremini vastu pidama ning pole minu silmad veel näinud pinnalt lahti löönud keretina.