Pobeda M20, 1954

Suletud
Sõnum
Autor
Autorestauraator
VVK liige
Postitusi: 3026
Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
Asukoht: Tallinn, Merivälja
Kontakt:

Pobeda M20, 1954

#1 Postitus Postitas Autorestauraator »

Aasta 2002...

See oli huvitav lugu sellest, kuidas me üritasime viisakalt sellest tööst ära öelda...
Ühel ilusal päeval tuli järjekordselt külla vana tuttav, Einar. Räägime maast ja ilmast ja enne äraminekut Einar räägib nagu muu jutu sekka, et tal on vaja üks Pobeda ära värvida. Mul lõi kohe tuluke põlema: Märt! Ära sellist jama endale küll kaela võta! Jutu sees tuli välja, et keegi on seda kuskil töökoja nurgas keevitanud ja nüüd oleks vaja ära ka värvida.
Katsusin ääri-veeri seletada, et meil ei tasu niisugust tööd teha, läheb liiga kalliks. Siin ligidal, vanas sovhoosi töökojas poisid värvivad kiiresti ja odavalt... Jäigi seekord jutt sedamoodi ja Einar lahkus. Mina unustasin kogu jutu.

Umbes nädala pärast, Einar jälle ukse taga. Küsib: „Kui palju see liiga kallis on?“ – Mina polnud sellele teemale mõelnudki! Ja ega pikalt polnud aega kokutada ka. Tuli päästev mõte, mida oli kunagi soovitanud üks teine sõber: korruta tavahind kahega – see peletab soovija minema. No aga see tavahind? Ma ei teadnud ju autost midagi, polnud näinudki! Vaatasin lakke ja põrutasin esimese ettejuhtuva numbri, mis tundus küllalt suur. Einar vastu: „Mulle sobib! Millal võin auto siia vedada?“

Niipalju sellest, tuli töö ette võtta! Kui auto kohale toodi, oli pilt meie mõistes üsna troostitu:

Pilt

Pilt

Mootorikatet ja pakiruumi luuki polnud küljes, uksed olid küll ees, aga uste vahed? Kohati käis uks külgpinna peale! Vahest polnud juttugi!

Pilt

Ajasime siis auto värviruumi ja hakkasime asja uurima:

Pilt

Ei hakka pikalt kirjeldama. Keevitused olid küll tehtud ja auto kõva, aga põhja tegemisega oli masin niipalju kokku tõmmanud, et uksed ei mahtunud enam avadesse. Mitmed asjad tuli ringi teha, tagaluuk väiksemaks teha, et ta üldse pakiruumi avasse mahuks, taga-porikoopa kaared ringi teha. Poritiibade külgesobitamine oli omaette ooper, sai viilida ja saagida, nii et kukal oli higine ....plekitööd oli paar nädalat!

Lõpuks sai Guida hakata värviettevalmistustega tegelema. Siingi oli probleeme kasutatud kruntidega, aga sai sellestki jagu.
Tööde käigust kahjuks pilte pole säilinud, aga mäletan, et pahtlit sai seal „jahuks“ hõõrutud ikka püttide viisi!
Nagu meil tavaks, värvisime kõik äravõetavad tükid kõigepealt eraldi:

Pilt

Pilt

Siis sobitasime tükid uuesti külge:

Pilt

Ja viimane värv „läks selga“ juba siis, kui kõik tükid küljes:

Pilt

Pilt

Pilt

Pilt

Pilt

Peab ütlema, et visuaalsel tulemusel polnud väga vigagi. Õige töö see muidugi ei ole, nurgatagused ei kannata mingit kriitikat, aga Einar oli rõõmsa näoga, kui tööd vastu võttis.
(Ja muuseas: see „esimene ettejuhtuv number“, mis tundus küllalt suur, ei olnudki liiga suur, pigem väike)

Edasi jäi auto aastateks seisma, pole seda rohkem näinud.
Peale värvimist:

Pilt

Pilt

Pilt

Kuulsin, et 211. aasta kevadel oli masinat sõitmas nähtud. Isegi ühte pilti nägin.
Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator

Suletud

Mine “Autorestauraator, tööd [Autorestauraator]”