24. - 25. mai 2008, Ettevaatust, Auto!

Info peamiselt Eestis toimuvate vanatehnikaürituste kohta
Vasta
Sõnum
Autor
Autorestauraator
VVK liige
Postitusi: 3026
Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
Asukoht: Tallinn, Merivälja
Kontakt:

24. - 25. mai 2008, Ettevaatust, Auto!

#1 Postitus Postitas Autorestauraator »

Autorestauraator vahendab V. Kõrbe kirjutist:

Ettevaatust, Auto!
24. – 25. mai 2008

Seekordne Volgade kevadtuur “Ettevaatust, Auto!” toimus Ida-Virumaa teedel. Selgituseks noorematele olgu öeldud, et tuuri nimi on laenatud vene 60date aastate kultusfilmist, mille tegevustik on tihedalt seotud sõiduautoga GAZ-21 Volga. Kogunemispaigaks oli valitud Jõhvi kesklinnas Volgadele ajastukohase arhitektuuriga linnavalitsuse hoone esine väljak. Ürituse korraldajaks oli traditsiooniliselt Eesti Volga selts, keda kohapeal aitas Narva Muuseum.
Juba hommikusel teekonnal Tallinnast Jõhvi võis kohata GAZ-i tehase päritolu autosid nii üksikult kui ka lausa kolonnina liikumas (Volga klubi Tallinna aktiiv). Mõned sõpruskonnad lausa kostümeeritult.
Stardipaika Jõhvis jõudis Volgade erinevaid mudeleid kokku ligi paarikümmend.
Valdava osa autodest moodustasid GAZ-24 erinevad modifikatsioonid(peamiselt siiski hilised 24-10) , kuid tubli veerandi jagu oli kohale tulnud ka vana Volga omanikke (nii 4-5) ja paar GAZ-3102. Pilti aitasid kirevamaks muuta ka kohalik Tshaika ja ZAZ-968M
Pärast kogunemist saadeti autod legendi abil teele Narva poole, et teel tutvuda Ida-Virumaa vaatamisväärsustega ja ka õudustega.
Minu osaks jäi Jõhvis ainult lahkujatele järele lehvitada, sest isikliku GAZ-21 Volga taastamine on alles poolel teel .
Milliseid muljeid nähtud minus tekitas? Esiteks kindlasti seda, et korraldajad olid leidnud väga sobiva piirkonna ürituse korraldamiseks. Enamiku jaoks on ju Ida-Virumaa piirkond, kuhu me põhjendamatult harva satume (paljud osavõtjad soovivad omal käel seda reisi tulevikus korrata). Teiselt poolt on just Ida-Virumaa elanikonna seas suurem lugupidamine ja nostalgia vene autode vastu (Narvas tervitati kolonni lausa lilledega).
Mis mind ennast üritusele minema ajendas? Tahtsin näha oma lemmikuid – vanu Volgasid (GAZ-21). Nii piidlesingi ma neid sõidukeid, et leida sobivaim viis oma autole välimuse andmiseks. Ise olen seisukohal, et vanasõidukile võiks ka pärast taastamist jääda teatav aastate koorem õlgadele: värvkate võiks olla tuhmim ja kroom veidi väsinud, polster kasutatud. Samas ei sobi eksponeerimiseks hooldamata lohakas välimus. Nii oligi mul seal hea võrrelda musta numbri väärilist Volgat pintsli ja rulliga värvitud isendiga. Eks ma oma auto taastamisel püüan samuti järgida restaureerimise häid tavasid, kuid musta numbi hankimist ei ole seadnud eesmärgiks. Pole nagu otsest stiimulit. Kuskilt olen kuulnud, et mõnes riigis on sellised autod vabastatud kohustuslikust liikluskindlustusest.
Konkreetsele Jõhvis nähtud Volgale musta numbi omistamine on minu jaoks küsitava väärtusega. Nimelt ei ole see eksportkroomi ehtesse rüütatud väga hästi taastatud auto seda kandnud tehasest väljudes, vaid teda on omaniku edevuse tõttu täiendatud. Kui ikka auto kannab etiketti, millel on GAZ-21P, siis ei peaks tal olema eksportmudeli välimust. Kui aga nõudeid liiga rangeks ajada, siis kaotaksid need mustad numbrid oma mõtte, sest keegi ei kvalifitseeruks.
Oleksin ülekohtune, kui ei mainiks GAZ-3102, mis talvel Moskvast toodi ja originaalina on taastatud. Kuna sellest auto hankimist ja taastamist on Volga-foorumis pidevalt valgustatud, siis oli huvi selle vastu põhjendatult ka suurem. Tegelikult väärib lugupidamist omaniku tõsine soov juba praegu haruldaseks muutunud mudelit Venemaalt otsida, siia tuua ja algupärasel kujul taastada.
Eraldi puudutaksin veel vanade (GAZ-21) ja uute (GAZ-24, 3102 jne.) Volgade omanike erinevat suhtumist autode taastamisse. Kindlasti domineerivad uuemate Volgade austajate hulgas nooremad tegusad härrasmehed ja juba küpsemad härrad on soetanud oma lapsepõlvest pärit lemmiksõiduki. Nii jääbki mulje, et vana Volga omanikud jäävad nooremate meeste varju ja võib-olla nad vajaksid ka mingit oma üritust. Ise olen seetõttu eelistanud kuulumist Unicu klubisse, kuna mind huvitab pigem taastamise protsessis oma võimete proovile panek kui enda eksponeerimine eksootilise autoga. Läbi korralikult taastatud vanasõiduki soovin mina propageerida head käsitööoskust, mitte edukat äriosavust.
Kuna mehed veedavad oma autosid taastades väga palju tunde garaazhides, siis peaksime sellistel paraadüritustel püüdma naiste-laste osakaalu suurendada.

Vahur Kõrbe

Pildimaterjali leiab Volgaklubi kodulehelt:
http://www.volga.ee/modules.php?name=Ne ... cle&sid=38

Vasta

Mine “Vanatehnikaüritused”