1. leht 1-st

11.03.17 Eesti-Soome ühisseminar, Helsingi

Postitatud: 10 Jaanuar T, 2017 12:41
Postitas Autorestauraator
Tere.
Möödunud aasta märtsis toimus LaiteRallyPargis esimene Eest-Soome ühisseminar:
http://www.vanatehnika.ee/foorum/viewto ... f=9&t=2853

Siis sai otsustatud, et proovime järgmisel kevadel selle algatusega jätkata. Seekord Soomes.
Nüüd ongi kokku lepitud, et Soome pool võõrustab Eesti vanatehnikaklubide esindust 11. märtsil Helsingis.

Esialgu on päevakorda pakutud kaks teemat: FIVA-ga seonduv ja vanasõidukite konserveerimise küsimused.
Eelneva kokkuleppe järgi algaks ühisseminar laupäeval, 11.03. umbes kella 12 paiku. Aega kuluks arvatavalt 4 ... 5 tundi.
Järgmise päeva hommikul on välja pakutud Espoo automuuseumi külastus: http://www.espoonautomuseo.com/

Tagasi Eestisse mingi lõunase laevaga.

See on esialgne kava.
Keda sinna oodatakse ja missuguseks kava täpsemalt kujuneb, seda peaksid arutama Eesti Vanatehnika Klubide Liidu asjamehed koos klubide juhtidega.
Eesti Vanatehnika Klubi (endine Virtuaalne Vanatehnikaklubi - 7.01. oli VVK aastakoosolek, kus valiti klubi uus juhatuse esimees, Üllar Suvemaa ja ühtlasi muudeti klubi nime) poolt on kontaktisikuks Üllar Suvemaa.

Re: 11.03.17 Eesti-Soome ühisseminar, Helsingi

Postitatud: 05 Märts P, 2017 14:43
Postitas raivo
Eile Kuusalus toimunud EVKL üldkoosolekul oli teema arutusel ja oma soovist osaleda teatasid:
Üllar Suvemaa
Indrek Sirk
Sven Tiirusson
Raivo Hannus
Tiit Talts
Tänasega on liitunud veel:
Tõnu Mägi

Terv. Raivo

Re: 11.03.17 Eesti-Soome ühisseminar, Helsingi

Postitatud: 06 Märts E, 2017 09:53
Postitas raivo
Täna hommikul leppisin Üllariga kokku, et lähme Tallinkiga 11.03.2017. kell 10.30. ja tagasi
12.03.2017. ka Tallinkiga kell 10.30. Kuusalus otsustasime, et pileti ostab igaüks ise, siis saab igamees valida ise ka talle sobiva reisiaja.
Ise lähen ma autoga üle kuna vaja külakostiks üht-teist kaasa võtta ja ma ei viitsi käeotsas vedada.

Terv. Raivo

Re: 11.03.17 Eesti-Soome ühisseminar, Helsingi

Postitatud: 13 Märts E, 2017 20:46
Postitas raivo
Seminari toimumiskohaks oli SAHK (Suomen Ajoneuvohistoriallinen Keskusliitto) valinud mõisahotelli
& spa Kaisankoti Espoo lähistel. Puhkekompleks ongi soomlaste seas tuntud seminaride ja töökohtumiste
pidamise kohana.
EVTKL ja SAHK-i ühisseminari päevakorras oli seekord üks teema: vanasõidukite konserveerimine ja
sellest tegi ettekande Simo I. Nieminen. Simot peetakse Soomes üheks kõvemaks asjatundjaks konserveerimise alal.
Tõsiseks aruteluks läks lahti juba enne ametlikku algust.

Pilt


Pilt

,,Puust ja punaseks" tehti teema Peugeot mopeediga.

Pilt

Alljärgnevalt siis Indreku poolt kokkuvõte seminaril kuuldust-nähtust:

Vanasõidukite konserveerimine Soomes

Soomes on umbes 30000 sõidukit tunnustatud vanasõidukina ( museoajeneuvo) ning kogemust juba ligi 40 aastat. FIVA on viimastel aastatel asunud enam väärtustama originaalsena säilinud sõidukeid ning kõrgemalt hinnatakse ka sõidukiga seotud ajalugu. Oksjonid näitavad, et huvitava ja usaldusväärse ajalooga sõidukite väärtus on kõrgem, kui paremas tehnilises seisukorras, aga tundmatu ajalooga vendadel. Säilinud ja taastatud sõidukite kõrvale on uue kategooriana tulnud sõidukite konserveerimine. Selle eesmärgiks on eelkõige säilitada konkreetse sõiduki ajalugu, just tema elulugu ning visuaalsetele puudustele nii suurt tähelepanu ei pöörata. Vastupidi, sõiduki elulugu kajastubki läbi kasutamisjälgede. Leonardo da Vinci 1519 aastal valminud maali Mona Lisa restaureerimine ei tuleks kellelgi mõttesse. Loomulikult oleks võimalik Mona Lisa maalil tänapäevaste vahenditega taastada endised värvid ja luua klants pealispind. Kosmeetilise kirurgia abiga saab ka 80-aastase inimese näonaha siledaks. Aga see oleks juba uue loomine, mis on lihtsalt vana sarnane.

Sõidukite taastamine erineb oluliselt muuseumide tegevusest vanade asjade säilitamisel. Nüüd on jõudmas säilitamine ja konserveerimine ka tänavaliiklusse. Ajalooga ja muuseumiväärilise sõiduki hoidmiseks ja säilitamiseks olid võimalused ka varem, kuid vanasõidukina seda tunnustada ei ole sageli võimalik. Kahjustatud värv või kroom, mõlgid, kahjustunud kummidetailid ning muu teeks vanasõidukina tunnustamise võimatuks nii Eestis kui mujal maailmas. Konserveerimine võimaldab neid aja jälgi aga säilitada ja isegi vääristada.

Konserveerimise esimene eesmärk on säilitada sõiduki elulugu. See tähendab, et teadmata ajalooga sõiduk konserveerimise põhimõtetele ei allu. Elulugu ei pea olema seotud erakorraliste sündmuste või eriliste inimistega. Säilitamist väärt võib olla nii külavelskri mopeed, millega ta on oma tööd teinud, kui ka presidendi ametiauto. Oluline on hoida eelkõige oma ajalugu, Hitleri käsilase Goebbelsi uhke Mercedes Benz ei ole meie ajalugu, kuid filmis „Suvitajad“ osalenud ZAZ 965 küll.

Teine eesmärk on säilitada sõidukit võimalikult originaalsena selles seisundis, millisena ta on tänaseni säilinud. Takistada sõiduki seisundi edasist halvenemist, kuid võimaldada seda siiski ka kasutada tänavaliikluses. Riia Automuuseumis eksponeeritav väidetavalt Breznevi poolt puruks sõidetud Rolls Royce on heaks näiteks konserveerimist väärt sõidukist. Meie oma ajaloost on heaks näiteks maletaja Paul Kerese trofeeauto Rambler. See on läbinud küll taastamisprotsessi, kuid sedagi saab lugeda osaks selle auto ajaloost. Põhimõtteliselt võimaldab see konserveeritud vanasõidukina käsitleda ka Saksa trofeeautosid, mis 40 kuni 50 aastat tagasi ehitati ümber kaasaegsete NL autode tehnikale. See ongi nende autode ajalugu, meie oma ajalugu ning sellisena ongi nad originaalsed „nõukogude inimese autod“. Soomlased on konserveeritud sõiduki näitena toonud 1968. aasta ralliauto Ford Escorti, mida säilitatakse selle viimase 1976. aastal osaletud ralli seisundis. Isegi pori ei ole maha pestud. Ajalugu on peatunud 1976. aastal ning sellisena seda hoitakse.

Konserveeritud sõiduk on üks konkreetne ja oma ajalooga sõiduk. See tähendab, et säilitatakse võimalikult palju tema originaalseid osi. Näiteks murenenud klaasitihendi puuduvad osad asendatakse kadunud osas uue kummiga, kuid ei vahetata kogu tihendit välja. Roostekahjustused puhastatakse, kuid ei värvita ega kroomita üle. Konserveeritud sõiduk ei ole ka täiesti originaalosadest ning originaalvärvi all Jawa, mis on kokku pandud 5 erineva JAWA tükkidest, sest sellel rattal ei ole ajalugu. Ta on küll ilus ja originaalne, kuid tal puudub hing.

Restaureerimisel on alati oht üle restaureerida. Mujal maailmas räägitakse nö haraka-sündroomist. Meil on selle tähelepanuväärseks ilminguks viimastel aastatel hoogustunud kahevärviliste vanade Volgade taastamine. Hall, roheline või isegi must on liiga tavaline ning nii on võetud ette vanad reklaambrožüürid ning mõne aasta pärast on ilmselt kõik teadaolevad värvikombinatsioonid meil esindatud. See on põnev ja vajalik osa meie vanatehnikaliikumisest. Konserveerimise eestkõnelejate esmärgiks ei ole alavääristada sõidukite taastamist ega ka originaalsena säilinud teadmata ajalooga sõidukite hoidmist. Konserveerimine ehk ajalooga sõidukite elukaare talletamine ja säilitamine on lihtsalt üks täiendav võimalus väärtustada vanatehnikat ning hoida ajalugu ka tulevastele põlvedele. Ka filigranaselt taastatud sõiduki puhul ei saa me olla kindlad, kas ta ikka just sellisena tehasest väljus. Originaalsena ning talletatud ajalooga sõiduk on tänuväärne ajalooline materjal ka tulevastele põlvedele. Vigastused, korrosioon ning muud elu poolt sõidukile jäetud jäljed on osa selle auto ajaloost.

Konserveeritud sõiduki vanasõidukiks tunnustamise eelduseks Soomes on esimese sammuna sõiduki ajaloo talletamine. Fotod minevikust, dokumendid hoolduste ning eelmiste omanike kohta. Sõiduki erinevate kasutusjälgede tekkepõhjuste üleskirjutamine (vanaisa Pekka käis 12. juunil 1967 poes viina järel ja koduteel kukkus, kui kits teele ette jooksis ning sellest on kriimustused esikahvlil ning paagil). Samamoodi kirjutatakse päevikusse üles sõiduki ajalugu – kes, millal ja milleks kasutas. Nüüd kutsutakse konserveerimise koolituse saanud vanasõiduki ekspert sõiduki eelhindamist tegema. Ekspert hindab, kas sõiduk on seisukorda ja teadaolevat ajalugu arvestades konserveerimist väärt. Kui jah, siis annab juhised, kuidas kasutamisjälgi käsitleda. Üldjuhul tuleb sõiduk puhastada. Roostejäljed eemaldatakse traatharja ja sidrunhappe abil. Puhas metallipind kaetakse tavaliselt isotroliga, mis takistab rooste teket ning jätab alloleva pinna näha. Kõik sellised tööd fikseeritakse sõiduki päevikus koos fotodega (enne ja pärast korrastustööd). Kehtib põhimõte, et vähem on parem. Eesmärk ei ole sõidukit uueks teha, vaid just sellisena säilitada. Tehniline seisukord peab võimaldama sõidukit ohutult kasutada ja selles osas allahindlust teha ei tohi. Sõiduki ajalugu saab talletatud lõpuks konserveerimistoimikus, mis on lühendatud versioon sellest päevikust. Ja alles nüüd toimub vanasõidukina hindamine ja otsustamine, kas saab tunnustuse või mitte.

Eeltoodud süsteem on keeruline ja vaevarikas. Konserveerimise põhimõtted on Soome autoregister Trafi kehtestanud 8.7.2011 juhisega, 2017. aasta kevadeks on konserveeritud vanasõidukina tunnustatud 4 mootorratast ja auto kaubaveo sõiduauto IFA. Konserveerimisprotsess on pooleli veel mõnel mootorrattal ja kahel autol – EMW kabriolett ja Triumph Herald. Seega ei ole ka Soomes konserveerimine asendanud taastamist ja hästi säilinud sõidukite hoidmist, vaid on uue haruna tehnikaajaloo säilitamise eesmärki täitmas. Lisaks sõidukile on oma ja dokumenteeritud lugu. Mitte lihtsalt muuseuminurgas seisev raudrüü või vokk, aga ka lugu, kes seda kasutas ja kuidas kasutamisjäljed tekkisid.

Arutlegem selle üle ja vaatame ringi. Kas on meil ka sõidukeid, mis lisaks sõiduki enda hoidmisele vajaksid ka sõiduki ajaloo säilitamist. Eestiski ilmub välja põnevaid sõidukeid, mida tasuks hoida just sellisena. Osa neist on säilinud nii hästi, et saavad vanasõidukina tunnustatud. Osa aga mitte, kuid restaureerimine võiks ajastu hõngu hävitada.

Päeva lõpetasime Espoo Automuuseumi külastusega. Muuseumis tehti ka osalejate ühispilt.

Pilt

Muuseum asub Kaisankotist vaid paarisaja meetri kaugusel, aga jalavaeva vähendamiseks oli
avatud ka tagauks.

Pilt

Muuseum külaliste ootel.

Pilt

Esimese korruse ekspositsioon.

Pilt

MOON 4D cabrio, 1927 USA. Konserveeritud ?

Pilt

Taastatud või .....? M-72


Pilt

NACH 421 Standard Six Phaeton, 1929 ; CHRYSLER 65 Saloon, 1929. Essex, 1925 USA.

Pilt

Pilt

Kõigi osalejate nimel.
Raivo