Käidud - tehtud!
Suvehooaja lõpetamisele sõitsin koos Vahuriga. Tema Volgal oli sidur streikima hakanud, minul jälle selg ja nii me kahekesi koos oma igapäeva-autoga Pärnu poole tüürisime. Märjamaa teeristis oli Anu Cadi nii ilusti tee serva pargitud, et sellest oli võimatu peatumata mööda sõita.
Rein-Riina rohelise Chrysleriga ning Elari-Marika kirsipunase Buick Rivieraga olid ka platsis ja kõik koos me Pärnu poole teed jätkasime.
Pärnus tegime Teatri kohvikus hommikuse kohvijoomise.
Kohale oli tulnud umbes 20 masinat ja kaks korda niipalju inimesi.
Edasi liikusime Raivo juhtimisel Lavassaarde, Kitsarööpmelise raudtee muuseumisse. Heiki koos „jaamaülemaga“ juba ootasid.
Autod pargiti otse raudteeveeremi vahele.
Selgitusi jagas Heiki:
Edasi tuli rongisõit, 1950. aastal Shkoda tehases valmistatud auruveduri juhtimisel:
Sõit kulges mõõduka tempoga, mõni poiss üritas jalgrattaga mööda kihutada.
Lõppjaamas, Lavassaare asulas, haagiti vedur lahti, manööverdati vedur vaguni eest taha, et saaks tagasiteed alustada.
Vahepeal oli meil aega tehnikaga tutvuda.
Rongidepoo juures oli veel igasugust „veerevkoosseisu“. Mõni meenutas pisut autot ja siis oli äratundmisrõõm suur:
Lavassaarest sõitsime Tõstamaa poole, Ülo koju, kus oli kava järgi ette nähtud Ülo „garaazhi“ külastus.
Garaazh oli vägev!
Minu palve peale, et tõstke käsi, kes sellist garaazh nähes kadedust ei tunne! ... ei näinud mina küll ühtegi kätt tõusmas...
Meia autosid oli ka kogu õu, mitmes reas, täis:
Ülo perele oli meil väike külakost ka ühes:
Päeva lõpp, hiline lõunasöök, oli Pärnus:
Kõige suuremad tänud Raivole, Heikile ja Ülole!