Vaata vastamata postitusi | Vaata aktiivseid teemasid Tänane kuupäev 02 Aprill Neljapäev, 2020 10:37



Vasta teemale  [ 54 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6
 16.-19.06.2011. Kindral Laidoneri memoriaal 2011, Tall-Turu 
Autor Sõnum
VVK liige

Liitunud: 01 Märts Laupäev, 2008 00:00
Postitusi: 2967
Asukoht: Tallinn, Merivälja
Postitus 
19. juuni oli meie väikese tuuri viimane päev. Õhtul peame olema Helsingis ja jõudma Tallinna väljuvale laevale. Sellele vaatamata oli hommikupoolne programm üsna tihe.

Mina ärkan tavaliselt hommikul vara, Sass ütleb, et nagu põllumees, poole öö ajal üles! Nii ka seekord. Olin õhtul keelitanud ka Sassi, et tõuseme hommikul seitsmest üles ja vaatame Naantali SPA allasosasto ka üle! Aga Sass oli vist õhtul hilja peale jäänud, minu äratamiskatsete peale sai üsna pahaseks ja jätsin ta magama.
Üksinda siiski ujuma ka ei viitsinud minna.

Hommik oli poolpilvine, vihma ei tulnud ja otsustasin asjad ära pakkida ning autosse viia. Seejärel hommikusöök ja siis oligi aeg juba niikaugel, et autode juures algas vilgas askeldamine.

Pilt

Nagu ikka suurema seltskonnaga, on osad ettenähtud ajaks sõiduvalmis, osad jaga alles askeldavad.

Pilt

Markus ootas "starti", tema pidi olema meile teejuhiks:

Pilt

Olime juba peaaegu minemas, kui selgus, et Andrejsi auto mootorist jookseb mingit vedelikku!
Õige kiiresti oli selge, et vedelik on bensiin ja põhjus: väsinud kinnitusklamber. Õnneks oli hakkajaid mehaanikuid ümberringi piisavalt ja varsti oli ka viga kõrvaldatud.

Pilt

Seni aga oli aega autot sättida:

Pilt

Või fotokat klõpsida:

Pilt

Meie selle hommiku esimeseks sihtkohaks oli TS Auto & Viestintämuseo, ehk lahtiseletatult: Soome üks suurtest, Turun Sanomat, oli mingil perioodil hakanud vanu autosid ja sidevahendeid koguma ja sellest kogust muuseumi asutanud. Hiljuti oli kolitud uutesse ruumidesse ja praegu on see väga arvestatav vanatehnikamuuseum meie lähiümbruses.

Pilt

Muide, pildile jäänud mees on Risto Paunonen, Triangle Motor Co tegevjuht. Olime temaga eelmisel õhtul kokku leppinud, et ta tuleb ka muuseumisse ja on meile edasiseks teejuhiks.

Nii, aga kõigepealt peame oma paarikümne autoga sinna muuseumisse jõudma!
Esimene tõsisem katsumus tekkis juba enne Naantalist välja jõudmist, esimese bensiinitankla juures keeras üks masin sinna sisse ja siis kõik tema järel...
No nii, tangib üks, teine.... aga kui tangib viisteist! Kõik see võtab aega ja mitte vähe! Aga meil on kokkulepitud aja peale minek ja kogu päeval tihe programm!

Saan aru, et tankida on vaja, aga seda oleks võinud teha eelmisel õhtul! Peale pooletunnist viivitust saime siiski minema, Markus oma punase Volvoga ees, mina viimasena. Aga nagu juba varemgi juttu on olnud, laguneb see paarikümne auto kolonn linnaliikluses kergesti ära: foorid hakivad selle neljaks – viieks tükiks! Kui eelmist autot ikka näed, pole häda, anna gaasi ja katsu järgi jõuda. Aga kui enam ei näe? Sõitsin viimasena, Reinu rohelise Chrysleri järel ja ühtäkki pole ees enam ühtegi tuttavat näha... Tõmbasin Reinust mööda ja vajutasin gaasi põhja, aga mida pole, seda pole! Ilmselt oli kuskile pööratud... Hea, et taskutelefon on välja mõeldud! Leidsime muuseumi siiski varsti üles.

Muuseumi juures võtsid meid vastu kaks tähtsat meest: Turun Sanomat-e fotograaf Veikko Wahlroos:

Pilt

Veikko selgitas, et tema jääb meie teejuhiks Risto Paunoneni asemel, ....
... ning muuseumi juhataja, Tapani Kaukovalta:

Pilt

Tapani oli väga abivalmis selgitusi andma, nii muuseumi ja selle omanike kui ka ekspositsiooni kohta.

Pilt
Veikko Wahlroosi foto

Nagu juba eelnevas mõista andsin, oli ekspositsioon vägev! Pakun, et see ei jää alla Riia muuseeumi ekspositsioonile.

... järgneb

_________________
Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator


28 September Kolmapäev, 2011 13:43
Profiil Veebileht
VVK liige

Liitunud: 01 Märts Laupäev, 2008 00:00
Postitusi: 2967
Asukoht: Tallinn, Merivälja
Postitus 
Autode ekspositsioon algab selle Rolls-Royce juurest.

Pilt

Põhjus on selles, et see, 1934. aasta masin on selle kollektsiooni alus, esimene masin, mis osteti omanikepere prouale.
Kollektsioonis on teisigi perekonna kasutuses olnud autosid, aga mitte ainult. Ridamisi on vanu ja väärikaid:

Pilt

Vaatamiseks on nii tänavasõidu- kui ka võidusõidu masinaid.

Pilt

Pilt

Ka mootorrattad on esindatud:

Pilt

... ja tarbesõidukid ning muidugi tuletõrjeautod:

Pilt

Suured saalid on täis kõiksugust sidetehnikat.

Pilt

Pilt

Jalgrattahuvilistele (tegelikult küll „käsiratas“) on ka midagi:

Pilt

Huvitavaid maamootoreid:

Pilt

Siin üks eriti huvitav:

Pilt

Vaatamist-uurimist oli palju. Pooleteisest tunnist, mis me seal viibisime ei jätkunud isegi kõigi saalide „läbijooksmiseks“. Päev oleks vaja kohal olla!
Aga päevaplaan on täitmiseks ja aeg on halastamatu!
Hüvastijätuks tegi Veikko Wahlroos grupipildi:

Pilt
Veikko Wahlroosi foto

Ja järgmine sihtkoht oli Triangle Motor...

Pilt
Veikko Wahlroosi foto

Vaata ka TS Auto & Viestintämuseo

... järgneb

_________________
Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator


08 Oktoober Laupäev, 2011 12:08
Profiil Veebileht
VVK liige

Liitunud: 01 Märts Laupäev, 2008 00:00
Postitusi: 2967
Asukoht: Tallinn, Merivälja
Postitus 
Järgmine külastuskoht oli Soome arvatavasti suurim ja profesionaalseim restaureerimisteenust pakkuv firma, Triangle Motor Co:

Pilt

Risto Paunonen, kes on firma juht, oli küll kohal, aga meiega kohtuma ei tulnud. Ekskursioonijuhiks oli Risto isa.
Triangle Motor tegeleb kõigega, mis jääb klassikaliste hobiautode ampluaasse: autode või projektitoorikute muretsemine kogu maailmast, restaureerimisprojektide teostus, autode ja varuosade müük jms.
„Vanakeste“ poolt esindavad sellised askeetlikud isendid:

Pilt

Pilt

.... ja sellised muskelautod:

Pilt

Firma tegeleb nii vanade kui ka noorema põlvkonna hobiautodega.
Üks remonditud ja uue värvi saanud autokere, mis kuulu järgi värvitud Eestis:

Pilt

Müügisaalis oli mitmeid huvitavaid stende:

Pilt

Aga põhiliselt ikka autod...

Pilt

Pilt

Ja sellestki peab veel auto saama:

Pilt

Sekka mõni replica, Porsche 356 teemadel:

Pilt

Sass piilus vanemat ja suuremat sõiduvahendit:

Pilt

... ega seegi paha poleks:

Pilt


Töökojas:

Pilt

Pilt

Ega päris vanad autod metallist ei olnud, rohkem ikka puidust:

Pilt

Pilt

Aeg sai täis ja meie programm Turu linnas oli ammendunud.
Keerasime „nina“ Helsingi poole hakkasime sõitma. Kõige ees Herlevi Matti oma valge Jaguariga teejuhiks.

... järgneb

_________________
Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator


08 Oktoober Laupäev, 2011 17:03
Profiil Veebileht
VVK liige

Liitunud: 01 Märts Laupäev, 2008 00:00
Postitusi: 2967
Asukoht: Tallinn, Merivälja
Postitus 
Peale Triangle Motorist lahkumist olid väikesed seiklused. Kõigepealt hakkas asi peale sellest, et ärasõidukellaaeg oli juba ammu üle tiksunud. Meil aga aja peale minek! Esiteks oli lõunasöök kokku lepitud ja siis vaja ju õigeks ajaks Helsingisse sadamasse ka jõuda. Saigi siis parklas mõned korrad autode pasunaid pruugitud. Mõned inimesed ikka hakkasid kiiremini liigutama, osad olid aga ikka veel siseruumides...

Herlevi Matti, kes meil teejuhiks oli, küsib minult, et mida teeme? Mina vastasin, et ootame veel kaks minutit, anname signaali ja läheme! Küll nad järgi tulevad, kui näevad, et autod liiguvad. Nii tegimegi. Tee oli suhteliselt lihtne, kaks pööramist ja olime vanal Turuteel. Varsti heliseb taskutelefon: kus olete? No oleme Turu teel, ots Helsingi poole.... lubasin, et enne kui kuskile ära pöörame, ootame kõiki järgi. Aga liiklus oli pühapäeva pealelõunal juba tihe, tee kitsas ja möödasõitmisega asi keeruline. Varsti heliseb telefon uuesti: mis selle koha aadress on, kuhu läheme? No mul oli see aadress olemas küll, kõik said selle koos kaartidega, aga minul oli see auto pakiruumis, sõidu ajal kätte ei saa.

Saime siiski kõik õnnelikult suurelt teelt ärakeeramise kohas kokku ja sõidame rahulikult edasi. Tee ilus, päike paistab! Korraga – peatus! Matti tuleb juhtautost välja ja kratsib kukalt; oleme vist eksinud...

Olukorrra päästis Peeter, lõi navigaatorisse lõunasöögi koha aadressi sisse ja trass oligi ekraanil. Ainult vales suunas sõitsime! Pöörasime siis masinad ringi ja hakkasime liikuma, seekord Peetri juhtimisel. Tee oli hea, meie mõistes kruusatee, ainult et graniidist: sile, ei tolma, aga kitsas. Kohati ainult rattajäljed. Ja mida edasi, seda kitsamaks tee läks. Ikka mäkke üles ja siis jälle alla. Ilus kuusemets ümberringi. Siis tuli küll mõte pähe, et kui nüüd valesti läheb, siis peab hakkama tagurpidi tagasi sõitma! Aga ei, navigaatar viis ilusti kohale. Asi oli selles, et olime liiga palju valesti läinud ja nüüd navigaator juhatas kõige otsemat teed.

Pilt

Jõudsime ühe, meie mõistes turismitalu juurde. Majad olid küll üsna tagasihoidliku välimusega, aga ega me siia ööbima ei tulnud, lõunat sööma ikka!
Juhatati siis meid, et jätke autod siia ja minge mööda seda rada mäkke. Tasakesi oli hakanud vihma tibutama, meie rühime mäest üles. Viis minutit, vist kümme.... oleks ju võinud autoga sõita? Aga nüüd tagasi minna ka nagu imelik, küllap varsti oleme kohal? Aga andis ikka minna, oma veerand tundi küll! Igal juhul olime kõik parasjagu vihmast märjad ja hingeldavad, kui esimesed palkehitised paistma hakkasid.

Pilt

No nüüd ei tohiks enam palju olla? Ei olnud ka, varsti jõudsime ühe sellise maja juurde:

Pilt

See oli ka päris suure kaljumäe tipus. Kuna mets oli ümberringi, siis vaade oli nagu metsa-all ikka, aga oma kilomeeter-poolteist olime mäkke rühkinud küll!

Maja juures oli valvur:

Pilt

Ei tea, kas soomlased on „vene karu“ usaldanud oma valdusi valvama? Aga siin ta seisis ja valvas, püss ka käes!
Aga terrassilt oli näha, et meid on oodatud:

Pilt

Majas sees oli uhke suur söögisaal koos köögiga. Meid oligi siia juhatatud just köögi kuulsuse pärast, majaemand pidi oskama head süüa teha!

Pilt

Ruumi oli uhkesti, meie seltskonnaga oli liitunud veel mitmeid soomlasi, kes ka koos meiega Helsingi poole sõitsid.

Pilt

Road olid pandud välja, klaaskatusega terrassile. Igaüks võis valida omale meelepärase prae või suupisted ja süüa, palju jaksas. Desserdiks olid suured tordid või koogid ja muidugi kohv.

Pilt

See oli vist parim söögikoht kogu reisi ajal! Sellist arvamust oli kuulda mitmest suust. Ega teisigi kohti laita saa, aga siin olid söögid tõesti maitsvad! Ja palju! Meist jäid vähemalt pooled road ja tordid puutumata, no kui palju üks inimene ikka süüa võib! Iseasi, kui oleks saanud siia hommikuni jääda...., aga kodutee ootas!

Kui mäest alla laskusime, oli vihmasadu juba tugev. Kuid vähemalt oli hea-lihtne minna, allaminek pole ülesronimine.
Autode juurde jõudes olid riided üsna niisked.

Pilt

Nüüd suund Helsingi peale ja „tuld“!
Kui suurele teele keerasime, oli vihmasadu juba päris korralik. Ümberringi kõik hall ja lootus ilma paranemisele võis mõlkuda ainult parandamatu optimisti peas. Sõidame siis selles vihmas umbes seitsmekümnega. Soojas autos hakkab igav, uni kipub peale tugevat söömist peale... Vahepeal ergutab ainult teadmine, et kuskil kolonni eesotsas sõidavad Üllar ja Elina kerge katusega ja ilma külgakendeta MG-ga. Sass oli enda autole ka katuse peale tõmmanud, aga küljed olid lahti temalgi.
Mingil hetkel märkan peeglist, et tagant läheneb suurel kiirusel üks punane sportauto! Olime juba Helsingi-Turu kiirteel ja teiselt sõidurajalt tulistab mööda Sass, ainult hall udupilv jääb teda meenutama. Ilmselt pidas ta mõistlikumaks mõnes bensiinijaama poes aega parajaks teha ja siis suurema kiirusega sõita. Lahtiste külgedega rodsteril tuleb nii sõites vähem vihma sisse.

Kiirteel on tõusud raskesti märgatavad, eriti, kui sõidad võimsama autoga. Kui masin on nõrgukene, on need tõusud kohe tunda, auto kiirus väheneb silmnähtavalt. Ühel sellisel tõusul oligi näha, et kiirus kahaneb kuuekümneni, viiekümneni.... kui „mäenukist“ üle saime, kasvas kiirus jälle normaalseks. Näha oli, et üks Pobedadest on raskustes.
Ühte hooldusjaama oli plaanitud väike puhkus, tankimine ja seljasirutamine.

Pilt

Jüri oligi oma autol mootorikatte üles tõstnud ja toimetas midagi mootori juures. Mootor töötas ebaühtlaselt, vahelejätmistega. Vist oli katkesti-jaoturi või kõrgepingejuhtmete peale vihmavett tuisanud ja kuskilt lõi vool üle. Jüri kuivatas kõik korralikult ära ja mässis katkesti kilekoti sisse.
Näis, kas nüüd töötab?
Meie rahvas oli vahepeal poodi sisenenud ja Riitta Kastemaa, kes Pekkaga minu taga oli sõitnud, tuleb minu juurde ja küsib, et kas uni tuleb sõidu ajal peale? Ilmselt oli seda minu sõidutrajektoorist siiski märgata olnud. Riitta soovitusel võtsin pudeli Coca-Colat ja Riitta pakkus ennast sõidukaaslaseks ka veel! No mis sai minul selle vastu olla? Edasi sõites oligi aega töödest-tegemistest ja tegemata jäänud asjadest jutustada. Sõit laabus palju mõnusamalt.

Aga Jüri probleemid mootoriga jätkusid. Korra tegime veel peatuse, Jüri kuivatas veelkorra kõik ära, mässis kilekotti paremini ümber, aga see ei aidanud palju. Varsti langes sõidukiirus jälle pea neljakümneni ja jäime teeveerde pidama. Ülejäänud kolonn oli juba eest läinud. Koos Jüriga olime Raivo, Pekka, Riitta ja mina. Sai arutatud, mida teha? Sellise kiirusega liikudes võime kõik laevast maha jääda...
Otsustasime nii, et Jüri ja Pekka koos Riittaga jäävad maha ja tulevad seellise kiirusega, nagu võimalik. Kui õigeks ajaks laevale ei jõua, on õhtul veel üks hilisem laev tulemas. Ja kui sellele ka ei jõua, või jääb mootor üldse seisma, veavad nad masina Pekka juurde koju, Helsingisse. Meie Raivoga aga katsume väljuvale laevale jõuda. Raivo pani ees minema. Jäin veel hetkeks Riitta ja Pekkaga rääkima ja Raivo Edsel oligi juba silmist kadunud. Andsin gaasi ja sain natuke ka oma auto võimeid proovida, tahtsin Raivole järgi saada. Sadaviiskümmend tuli väga kergelt, edasi ei julgenud siiski proovida. Mine tea, märg tee ja harjumatu masin, kas tulen juhtimisega toime? Aga Raivot ma kätte ei saanudki!
Kui juba sadama juurde keerasin, oli peeglist näha, et Raivo Edsel tuleb tagant, millal ma tast möödunud olin?

Sadamas oli kogu ülejäänud seltskond koos. Tänasime vihmasajus seisvaid Mattit ja Hilkkat ning liikusime järjekorraga edasi. Andres ja Tõnu olid juba aegsasti kohal ja enne laeva väljumist jõudis kohale ka Jüri! Nii saime kõik koos õnnelikult laevale. On selge, et vanatehnikaharrastuse juurde kuuluvad ka kõiksugused äpardused tehnikaga, see on loomulik. Aga siiski oli hea tunne, et seekord ei pidanud keegi üksinda maha jääma!

Laevas oli plaanitud veel õhtusöök. Nagu Tallink-ile kohane, oli seegi kord väikesi arusaamatusi, aga õnneks lahenes olukord varsti ja asusime õhtusöögile laeva eesotsas:

Pilt

Istusime kuuestes laudades, sõime, jõime ja arutasime möödunud sõidu sündmusi ja tegime plaane tulevikuks. Vihmase ilma tõttu oli vaade üsna udune, aga see ei rikkunud tuju.

Pilt

Nii möödus sõit päris kiiresti ja varsti hakkaski paistma tuttav Tallinna siluett:

Pilt

Mina olin kella kümneks juba kodus, Pärnu, Tartu ja Riia poole minejatel oli osa koduteed veel ees...
Kindral Laidoneri memoriaal 2011 oli selleks korrraks juba ajalugu.
Kohtumiseni järgmisel suvel!

_________________
Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator


19 Oktoober Kolmapäev, 2011 08:07
Profiil Veebileht
Näita postitusi eelmisest:  Sorteeri  
Vasta teemale   [ 54 postitust ]  Mine lehele Eelmine  1, 2, 3, 4, 5, 6

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist


Sa ei saa teha uusi teemasid siin foorumis
Sa ei saa postitustele vastata siin foorumis
Sa ei saa muuta oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa kustutada oma postitusi siin foorumis
Sa ei saa postitada siin foorumis manuseid

Otsi...:
Hüppa:  
Powered by phpBB® Forum Software © phpBB Group
Designed by ST Software for PTF.
phpbb.ee 3.0.9