1. leht 1-st

Pannonia T1 (1962) [siimlane]

Postitatud: 28 Oktoober T, 2008 02:12
Postitas zyndapp666
Tahtsin uurida sellist asja et kas nende Pidurimeistris taastatud klotside kattekiht liiga kõva ei ole? Mõni aeg tagasi kuulsin sellist "kõlakat" et kuna taastamiseks kasutatakse tänapäevaseid (tunduvalt kõvemaid) materiale siis ei pidand need klotsid sellise vanakooli tehnika all eriti hästi pidurdama aga on sul ehk varasemaid kogemusi...?
Uurin lihtsalt seetõttu et endalgi üht-teist säärast taastamist ootamas ja see ca. 400.- paar seal teha lasta oleks muidu mõistlik aga kas ka kasulik pole veel selgust saand... :roll:

Postitatud: 28 Oktoober T, 2008 09:13
Postitas siimlane
Tere

Ei oska seda katte kõvadust kommenteerida kuna puuduv võrdlusmoment vastava vana kattega piduriklotsidega. Muidugi autentsuse huvites tuleks otsida vana kate kuskilt. Endal nii mõnedki tükid seda olemas, järsku mõni järgmine ratas saabki omale need külge.

Postitatud: 07 Detsember P, 2008 15:20
Postitas indrek
Tahaksin küsida Sinult kommentaare Saksamaalt tellitud pöidade kohta. Veebilehed pole andmete suhtes just kuigi informatiivsed ning Sinu ratast silmitsesin juba hulk aega tagasi. Automoto's kirjutatu põhjal leidsin vastava müügikoha. Sa mainisid Automoto's midagi sellist, et pöiad ei vasta Sinu ootustele.

Mul tekkis hüpotees, et samad pöiad võiksid sobida ka Izevsk-tüüpi mootorratale - mõõt 19x1.85 ja kodarate arv on ju samad. Ega Sa ei oska öelda nipliaugu läbimõõtu? Ma ei ole küll kursis Pannonia ja IZ-i pöiaprofiilide erinevustega, kuid ehk leidub ka selle kohta mõtteid.

Indrek

Postitatud: 26 Märts N, 2009 22:51
Postitas siimlane
Tere

Ei tea miks ei ole varem su küsimusele vastanud aga parem hilja kui mitte kunagi:)

Ma ei ole Izi velge võrrelnud pannonia omaga. Iseenesest seisab mul üks uus velg garaa¸is. Kui oled siiapoole tulemas näiteks Kurtnasse, siis võib ju võrrelda.

Postitatud: 27 Märts R, 2009 07:46
Postitas Autorestauraator
Indrekule:
Kui otsisin oma I¸ 350 jaoks korralikke rattapöidasid, siis tekkis samuti soov mõnda uuema mudeli, vähem rooste poolt kahjustatud pöida kasutada.

Kõige suurem probleem tekkis mitte nipliaugu läbimõõduga, nagu on üldlevinud arusaam, vaid kodarate suunaga. Tuleb välja, et kodarate suunad on erinevad ja kuna nipliaugud on juba kodara suunas välja pressitud, siis on sellise pöia kasutamine komplitseeritud. Küll mitte võimatu, saab ju seda suunda ka vajadusel muuta. Aga tähelepanu peaks ka sellele pöörama!