Uksehinged

Vasta
Sõnum
Autor
alopex
VVK liige
Postitusi: 488
Liitunud: 11 Märts T, 2008 00:00
Asukoht: Viljandi

Uksehinged

#1 Postitus Postitas alopex »

Vaja oleks eemaldad autoukse küljest hinged. Neid eemaldamata on ust korralikult remontida võimatu. Kahjuks ei taha poldid järele anda. Kasutanud siiani leotust ja koputamist. Tulemus hetkel 1:0 ukse kasuks. Ehk on mõnel mõni hea nipp , mida tasuks siis veel proovida.

Pilt

Pilt

Autorestauraator
VVK liige
Postitusi: 3026
Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
Asukoht: Tallinn, Merivälja
Kontakt:

#2 Postitus Postitas Autorestauraator »

Pakuks ühe minu meelest lihtsa variandi:
BMW 321-l, mida näppinud olen, oli ukseposti sisu puidust. Siit piltidelt paistab, et BMW 340-l on metallpost. Kuna uksehinge ümbrus on niikuinii sellise väljanägemisega, et ega seal midagi väga päästa ei ole, siis mina lõikaksin õhukese lõikekettaga selle koha uksepostist koos hinge ja vastus(mutri)plaadiga välja. Lõika nii hinge ligidalt, kui saad. Teine uksepost (vastaspool) jäta esialgu terveks. Sealt pealt näed mõõtusid, kui hakkad posti uuesti ehitama.
Kui hinge koos postiosaga oled kätte saanud, siis peaks mutriplaadi poolt gaasituld andma. Tulega ei ole minul küll veel midagi lahti võtmata jäänud.
Just eile sai Willemil üht M72 külgkorvi juppi lahti võetud. Algul kadus isegi minul lootus, aga lõpuks tuli ikka ilusti lahti. Lihtsalt rooste tuleb punaseks ajada, siis ta põleb ära ja polt hakkab tasapisi liikuma.
Aga atsetüleenileek on selleks sobiv, propaanid jms. ei anna vajalikku temperatuuri välja.
Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator

alopex
VVK liige
Postitusi: 488
Liitunud: 11 Märts T, 2008 00:00
Asukoht: Viljandi

#3 Postitus Postitas alopex »

BMW-340 uksepost peab hoidma esimest ja tagumist ust.BMW 340 on need metallist , aga 340 uksed on ikkagi väga rasked (eriti esimene). Siin pildil postist alumine pool.

Pilt

Hetkel uksi reguleerida ei saa. Tekkis selline mõte, et tõenäoliselt peab tõesti uksest need hingekohad välja lõikama (nagu Märt soovitas) ja kui siis uuesti kokku panema hakkan , et kas siis oleks õige ehitada uksed reguleeritavaks? Uksepost jääks nii nagu on, aga ukse enda sisse üritaks ehitada sellised reguleeritavad plaadid. Millised oleks soovitused?

Märdi käest küsiks veel seda, et millisest materjalist sa need reguleeritavad plaadid tegid ja siiani pole ma aru saanud , kuidas sa selle ukse pleki serva ära valtsid.
Anna nõu

Autorestauraator
VVK liige
Postitusi: 3026
Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
Asukoht: Tallinn, Merivälja
Kontakt:

#4 Postitus Postitas Autorestauraator »

Tere.
Siin on nüüd mitu asja, proovin vastata üks asi korraga.
Esiteks, möödunud korral, kui sinu küsimust lugesin ja pilti vaatasin, olin hooletu ja sain asjast valesti aru. Mõtlesin, et pildil oli uksepost. Tegelikult oli uks.
Seda lihtsam, soovitan siiski uksel see koht julgelt välja lõigata ja need ukseküljed, kus hinged kinni kogunisti uued teha. Võibolla on võimalik seda ka lappida, aga nii ülemine kui ka alumine hinge ümbrus on ju täitsa katki.

321-l olid hinged ukse külge keevitatud, siin on kruvidega. Ilmselt ka reguleeritavad. Ukse sees, "sahtlis" peaks olema mutriplaat. Uksekülje sees olevad augud peaksid olema suuremad, kui kruvide läbimõõt. Siis saabki ust üles-alla ja sisse-välja reguleerida. Selleks, et ust ette-taha suunas reguleerida, saab ukse ja hinge vahele asetada plekist reguleerimisplaate.
Kui esiuksele paned millimeetrise plaadi hinge alla, nihkub uks ühe millimeetri ettepoole. Kui ühtegi plaati vahel ei ole, siis on uks kõige tagumises asendis. Seepärast soovitan ehitamise ajal mõned plaadid hingele alla panna. Siis tekib võimalus plaate ära võttes ust ka tahasuunas reguleerida.

Kuidas seda uut uksekülge teha ja kuidas mutriplaate paigaldada? Panen siia mõned lingid.

Siin on küll juttu ukseposti tegemisest, aga detailid on sarnased:
http://www.vanatehnika.ee/modules.php?n ... topic&t=82

Mutriplaadid valmista kõige tavalisemast 5 ... 6 mm teraslehest. Sellel jääb keeret ukse hoidmiseks küllaldaselt.

Teine küsimus, kuidas ma uksepleki valtse teen? Räägin sellest eraldi postituses, selleks on vaja mõned pildid välja otsida.
Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator

Autorestauraator
VVK liige
Postitusi: 3026
Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
Asukoht: Tallinn, Merivälja
Kontakt:

#5 Postitus Postitas Autorestauraator »

Kõigepealt vabandus, et nii pikalt aega võttis!

Ega väga head pildimaterjali selle ukse kattepleki valtsimise kohta ei olegi. Võibolla on see tingitud osaliselt ka sellest, et ei ole tahtnud seda "vale valtsi" tehnikat nii väga propageerida.
Jutt tuleb siis sellise valtsi tegemisest:

Pilt

Ehk teisisõnu: kui ukse katteplekk on maha võetud, ukse raam ja katteplekk eraldi remonditud ja kui nüüd on vaja katteplekk uuesti peale valtsida, kuidas seda siis teha?

Vast kõige "õigem" oleks valtsida nii, nagu tehaseski valtsitakse: katteplekil keeratakse enne servad õige koha pealt 90 kraadi all ära, pannakse raam ja katteplekk kokku ja alasi ja vasaraga valtsid serva kokku. Et plekid omavahel liialt liikuma ei hakkaks, keevitatakse mõnest kohast plekid kokku. Mina olen tavaliselt kattepleki sisse mõned augud puurinud ja keevitanud läbi selle augu. Siis ei jää pärast keevituse koht näha.
Kõik oleks ju kena, aga selle serva ärakeeramine peab olema väga täpselt tehtud! Kui serv on natuke vale koha peale tehtud, siis uks tuleb kas väiksem, või suurem, kui vaja. Ja nüüd selle ukse mõõtu ajamine on päris keeruline. Esimesed uksed remontisin just selliselt ja pean tunnistama, jama oli palju.
Kuidas ust mõõtu saada? Kui uks tuli liiga väike, võib serva pinnida, plekk läheb õhemaks ja laiemaks. Kui aga sellest ei piisa, saab serva keevitusega laiemaks “kasvatada”.
Keerulisem on siis, kui uks tuli suurem. Siis saab ka serva tagasi pinnida. Plekk kipub küll kummi minema, aga kuidagi ikka saab. Tihti on kiusatus serva maha käiata. Olen seda ka teinud, aga siis võib väga kergelt õhukese pleki läbi lõigata. Serv läheb lahti! Servalt paistab kolm eraldi plekki (katteplekk, ukse raam ja sisevaltsi serv). Ega sellisel juhul muud üle ei jää, kui tuleb serv kinni keevitada!

Just selle keevitamise juures tekkis mõte, et miks siis üldse ponnistada selle asjaga? Võiks ju kohe algselt teha raami ja kattepleki õigesse mõõtu, panna nad omavahel väikeste kruvide/mutritega kokku. Panna uks ette, käiata vahed õigeks ja alles siis lõigata sissepoole valtsiplekki imiteeriv kolmas plekk. Tavaliselt on selle laius umbes 10 millimeetrit ja keevitada need kolm plekki serva pealt kokku.
Keevitan avaliselt küllalt suure vooluga. Siis tuleb keevise sügavus kuskil umbes 3 mm ja ma saan seda rahulikult lamellkettaga töödelda vajalikku mõõtu. Pole karta, et "läbi lõikan".
Selgituseks ütlen, et tavaliselt teen ukseaugu enne valmis, ukse mõõtu viimise jätan viimaseks. Minule tundub, et nii on lihtsam ja tulemus tuleb ilusam. Asi on ju selles, et restaureeritud autol vaatab iga vähegi asja tundev inimene uksevahesid: kui täpselt uksed on ette pandud. Tavaline pilt on see, et uksevahed ei ole ühtlased. Kuskilt on laiem, kuskilt kitsam. Vaatasin kevadel näitusele välja pandud valget Jaguari: kuskilt oli uksevahe nii suur, et sõrm mahub vahele, alt läksid uksed juba kokku, värvgi oli maas.
Et sellist olukorda vältida, teen ukseaugu valmis, panen ukse raami hingedele ja luku külge. Sätin ukse õigesse asendisse (ukse kiivsust on siis lihtne muuta). Siis panen peale kattepleki, kinnitan väikeste poltidega. Ukseraami ja kattepleki teen niipalju suurema, et ukse ja ukseaugu vahe jääks umbes 2 … 3 millimeetrit. Siis tõmban omavalmistatud kriipsutõmbajaga ukse katteplekile joone, mis on ukseavast umbes 6 mm seespool. Kui tahan, et uksevahe jääks pärast umbes neljamillimeetrine, pean selle algul suurema tegema, värvimisel muutub see väiksemaks. Siis lõikan lamellkettaga ukse mööda seda joont mõõtu. Kontrollin veel üle, kas vahe on igalt poolt ühesugune, kui ei ole, saab parandada.
Nüüd võtan ukse eest ära, laua peale ja valmistan sissepoole 10 millimeetrise valevaltsi serva. Kinnitan selle tangidega õigele kohale ja keevitan servalt kolm plekki kokku. Nagu öeldud, päris suure vooluga. Siis käian lamellkettaga serva õigesse kujusse. Kui kattepleki kinnituspoldid välja võtan, siis läbi nende aukude keevitan raami ja kattepleki omavahel kokku.
Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator

Vasta

Mine “Projektide arutelu”