6. Uksepostide paigaldus.

Vasta
Sõnum
Autor
Autorestauraator
VVK liige
Postitusi: 3026
Liitunud: 01 Märts L, 2008 00:00
Asukoht: Tallinn, Merivälja
Kontakt:

6. Uksepostide paigaldus.

#1 Postitus Postitas Autorestauraator »

6. Uksepostide paigaldus.
-------------------------------------
Uksepostid on sellel autokerel siis ukse tagumises küljes, kuhu kinnitruvad uksehinged ja nimetame neid siin "tagumisteks uksepostideks". Ukse esiküljel on ka ukseposti moodi detail, kuhu on ehitatud ukseluku vastus ja "kiilud". Need "kiilud" on nii vanadel masinatel üsna tavaline detail, mille ülesanne on ust sõidu ajal paigal hoida, et uks ei hakkaks üles-alla loksuma. Tänapäeva autodel on lukk ja "kiil" kokku ehitatud.
Sellel autol on praegu puudu nii esimesed, kui ka tagumised uksepostid. Peale seda, kui esitükk paika sai, peab õigesse kohta "istutama" tagumised uksepostid. Juba varem oli juttu sellest, et originaalis olid tagumised uksepostid puidust. Kuna minu puidutöö oskus on suhteliselt vilets, siis sai need uksepostid metallist tehtud. Uksepostid nägid välja nii:

Pilt

Kuidas nüüd need uksepostid kinnitada? Ja kus see õige koht on? Ja milline peab olema posti kalle? Nii külgsuunas kui pikisuunas?
Need ja paljud muudki küsimused on vaja enne töö kallale asumist endale selgeks teha. Sõltub ju sellest veel väga palju olulisi asju: kuidas katuseraam külge sobib, milliseks jäävad uksevahed, kuidas küljetriibud kulgevad (et "jõnksusid" sisse ei jääks), kuidas küljekumerus kulgeb jne.
Kokkuvõttes võib julgelt öelda, et uksepostide ja uste õige asendi ja koha määramine on autokere "ehitusprotsessis" üks väga oluline ja vastutusrikas küsimus. Just sellepärast jätsin ma uste remontimise käigus katteplekid ukseraamile kinnitamata. Kui ukseraam on ilma katteplekita, on see konstruktsioon "vedel", ukse asendit saab väänata, nagu vaja on. Niipea, kui katteplekk ära kinnitada, muutub uks jäigaks ja ukse kuju enam muuta ei saa.
Kuidas siis seda uksepostide koha määramise küsimust lahendama hakata? Mina lähtusin kahest asjast: vaatasin, et küljetriip esiosa ja ukse peal kulgeks sujuvalt ja teiseks, jätsin esimese ukseposti ja ukse vaheks 6 mm. Mõlema kriteeriumi jälgimine oli siiski üsna suhteline. Esitüki küljetriibu pikkus on ju väga lühikene ja seetõttu on vea tekkimise võimalus suur. Ja uksevahe määramine on ka keeruline: esimest ukseposti ju veel õieti ei olegi... on ainult esitüki ühekordne plekk. Nonii.... aga kuidagi tuleb seda ju teha!
Ukseposti kinnitusdetailid valmistasin umbes samamoodi, nagu originaalilgi:

Pilt


Ukseposti keevitasin nurgakujuliselt kokkukeevitatud plekkide külge. Peab tunnistama, et originaali kinnitused olid palju õhemast plekist, mina kasutasin kolmemillimeetrist materjali. Aga originaalsed uksepostid olid ka üsna "vedelad". Uksepost liikus, eriti külgsuunas, päris tuntavalt. Minu tehtud konstruktsioon on palju jäigem. Posti asendi määramisel lähtusin mitmest asjast. Esiteks uksevahe esitükiga on 6 mm. Teiseks, küljetriip peab kulgema sujuvalt:

Pilt

Kolmandaks, püüdsin jälgida, et ukse alumine serv oleks alusplanguga enam-vägem paralleelne. Ja plangu ja ukse vahe ka umbes 10 mm.

Pilt

Parempoolse ja vasakpoolse ukse ülemiste hingede polditsentrite vahe peaks olema 1620 mm. Kui nüüd uksehingede poldi teljed vertikaalselt asetsevad ja ukseraam väga kiivas ei ole, on asi korras. Siis võib ukseposti kinni keevitada.
Pean ütlema, et kõigi nende tingimuste samaaegne täitmine on üsna keerukas ülesanne! Selline töö tuleb ette võtta siis, kui tuju hea on ja teisi vanatehnikataastajaid segamas ei ole. Parempoolse ukseposti sain õnnelikult paika ilma suuremate komplikatsioonideta. Kui nüüd vasakpoolse ukse ka sarnasesse asendisse sättisin, selgus selline asi, et vasakpoolne uks on parema uksega võrreldes palju suuremas väändes. Midagi on viltu! Aga mis?
Hakkasin uurima, miks vasakpoolne uks suuremas väändes on. Tagumise ukseposti asendi mõõtmisel selgus, et see asetseb parempoolsega ilusti sümmeetriliselt. Järelikult peab viga olema esitükis? Kui ma selle paika sättisin, tundus et asi on paigas. Otsustasin teha ühe mõõtmise, mis näitaks esitüki raami asetust auto raami suhtes. Et seda mõõta, loodisin auto raami ära, mõlemad küljed ühekõrguseks. Siis sättisin nöörloodi aknaposti välimise serva juurest rippu:

Pilt

Kasutasin peenikest õngenööri. Pildilt on see üsna raskesti märgatav. Mõõtsin ära loodinööri ja puitraami vahelise kauguse:

Pilt

Seadsin metalljoonlaua sinna kõrvale ja sain auto parempoolsel küljel tulemuseks 80 mm.
Siis tegin samasuguse mõõtmise vasakul küljel:

Pilt

Vasakul küljel oli vastav mõõt 95 mm. Järelikult on esitüki sees olev raam vasakule poole viltu! Vahe on 15 mm. See ei ole küll väga suur erinevus, aga märgatav ikka. Järelikult on vaja esitükk uuesti maha võtta ja selle sees olevat raami paremale poole lükata/venitada. Kasutasin selleks tööks diagonaalselt asetatud tugevat tõmmitsat. Tõmmitsa kinnitasin tugevate metallkettidega. Kunagi aastaid tagasi sai üsna tihti avariilisi autosid remonditud ja siis sai kere venitamise seadmed ehitatud. Nüüd oli seda lihtne kasutada:

Pilt

Raami „õigeks“ venitamine läks lihtsalt. Tuli natuke üle venitada, metall on ju elastne ja vetrub natuke tagasi. Kontrollmõõtmisel olid nüüd mõlema poole mõõdud ühesugused, 87,5 mm.
Panime Valloga, kes oli vahepeal töökotta tulnud, esitüki uuesti paika ja hakkasin ust paika sättima.
Jälgisin seda, et küljetriip kulgeks sujuvalt:

Pilt


Nüüd tunduvad mõlema poole uksed sümmeetriliselt seisvat, võib ukseposti kinni keevitada.

Pilt

Vaated ustele:

Pilt

Pilt

Ja keskelt vaadates:

Pilt
Terv. Märt Aarne
autorestauraator@gmail.com
Homepage: Autorestauraator

Vasta

Mine “Wanderer W23 Cab, 1937 [Autorestauraator]”