W 23 kabriolett-kerega autol on pehmest materjalist katus, mis on mitmekihiline ja kinnitub kokkuklapitavale katusemehhanismile. Kui auto kohale toodi, oli katuseraam peal. Omanik selgitas, et raam on juba remonditud ja sellega suuri probleeme ei tohiks tekkida.
Olen selliste sõnavõttude suhtes üsna umbusklikuks muutunud. Juba põgus pilk raamile:



... ja selge on, et kui seda ongi remonditud, siis väga ammu ja mitte väga põhjalikult!
Nüüd on raam juba ammu maha võetud ja vaja see kolukabritest üles otsida. Tõime ta töökotta ja hakkasime asja uurima:



Kõik liigendid liiguvad kuidagi väga raskelt. Otseselt kinni ju pole roostetanud, aga raami kokkuklappimiseks jääb ühe inimese jõud väikeseks.



Kohati on üht-teist puhastatud ja krunditud, aga seegi kipub juba rooste minema.



Puitosad on ka justkui vanad. Isegi naelu pole välja võetud. Võib arvata, millised plekid altpoolt välja näevad...
Otsustasin, et paneme raami autole peale ja siis vaatame. Kuidas ta üldse peale istub ja kuidas liigub. Endal mul eriti kogemust selliste katustega ei ole. Niisiis, tuleb sellise mehhanismi "peensused" töö käigus selgeks õppida.



Sättisime, mis me sättisime, aga raam on kuidagi väga pinges. Kahe mehega vägistasime ta küll kohale, aga nii seda jätta muidugi ei saa.



Raam on vasakule poole viltu! Ja mitte vähe. Oma 30 mm esiakna posti juurest. Hakkasin siis uurima, mida teha saaks ja mis valesti on. Raami kere suhtes pöörata ei ole võimalik, sest siis nihkuvad paigast ära tagumised liigendid. Tagumiste külgakende ja katuse vahe ei istu kokku. Mõningase mõõtmise järel oli selge, et vasem külg on umbes 12 millimeetrit lühem.... Miks?



Hakkasin kontrollima, et kuidas raami keskosa kere suhtes istub:



Nöörlood jookseb küljeplekist u. 10 millimeetrit väljapoole.



Teisel pool aga hoopis sissepoole! Mida ette võtta ja miks see asi ei istu?
Ühel öösel, kui und ei tulnud, meenus, et umbes samasugune probleem oli siis, kui uksi ette sättisin. Esitükk oli vasakule poole viltu ja uksed ei istunud ühtemoodi külge! Viga oli esitüki sees olevas raamis, see oli vasakule viltu. Selleks, et autokere enam-vähem sümmeetriline jääks, tegin raami sirgeks. Olen sellest kirjutanud siin:
http://www.vanatehnika.ee/modules.php?n ... topic&t=94
Asi hakkas selgeks saama. Kuna esitükk oli vasakule poole viltu, tuli ka katus kõver teha. Mina olen aga esitüki "õigeks" teinud! Loomulikult ei istunud nüüd katus enam peale.

Edasi oli vaja kõik mittesümmeetrilised asjad jälle sümmeetrilisteks teha.

Enne kui hakata raami "õigeks" väänama, tuli teha veel üks, esmapilgul võibolla mitteoluline töö. Nimelt olid katuseraami liigendi poldid koos muu mittevajalikuga omanikule tagasi saadetud. Raami kinnitus peab aga olema üsna täpselt tehtud. Kasutatakse kaheksat astmega polti. Praegu on hädasti vaja nelja:



Poldid ise on umbes sellised:



Poest selliseid ei osta.... treialit otsida - võtab aega. Tuligi ise natuke treialiametit harjutada:



Kui poldid olemas, sai raami korralikult, ilma lõtkudeta paika panna. Raami asendit hoiab paigas puidust kaar, mis kinnitub kummaltki poolt kahe poldi ja nelja puidukruviga:



Puitkaare otsad ja kruviaugud on vaja ringi teha: puitu juurde liimida ja ka kruviaukudesse punnid sisse liimida:



Kui raami tagaosa õigesse asendisse sai, tuli esimese poolega ka midagi välja mõelda. Silmaga oli näha mitu viga:
1. vasak raamitala on umbes 12 millimeetrit lühem;
2. parempoolne raamitala on vale kumerusega ja liigend on valesti kinni keevitatud;
3. mõlemapoolsed liigendid on keevitatud vale nurga all, hoiavad vasakule.
Alustasin sellest, et puurisin liigendid lahti:



Punktkeevituse all on muidugi rooste! See on siiski selline, mille saab mehaaniliselt ära puhastada.



Parempoolne raamitala, mis on ukseakna peal, on vale kumerusega. Sättisin mõõdud vasaku külje järgi paika ja pilt oli selline:



Painutada sellist profiili on üsna lootusetu. Otsustasin mitmesse kohta lõiked sisse teha ja kumeruse sujuvaks teha. Välja tuli selline:



Esialgu panin liigendid uuesti külge poltidega, et saaks asendit reguleerida. Siis lõikasin esiakna pealse tala lahti, sättisin õigele kohale ja tegin külgtalad parajaks:



Nüüd pikkus õigeks ja kinni keevitada! Tulemus on selline:



Katuse nurgad sobinad nüüd ilusti.



Ausalt öelda olin isegi üllatunud, kui hästi ja kergelt raam käima hakkas! Algul oli vaja kahe mehega vaeva näha, et raam üles tõsta või kinni panna. Nüüd laabub kõik üksinda ja üllatavalt kergelt.

Veel üks töö, mis algul "peavalu" valmistas, oli küljepingutajate tagumiste telgede õige koha leidmine. Kuna puitosa oli uus, tuli sellele õigesse kohta ava sisse lõigata. Aga kes ütleb, kus see õige koht on. Plekile jätsin siiski vanad avad sisse, nende järgi tuli orjenteeruda:



Nüüd freesiga augud sisse ja teljed paika:



Teljed ise on äärikute kaudu puidu külge kruvitud:



Ja ongi raam paigas:

Pildiülevaade valmis katusemehhanismist: